|
KOHTU REGLEMENT (Oktoober 2002)
Kohtu sekretariaat, Strasbourg ---------------------------------------------------------------------------
1. reegel. Mõisted
I JAOTIS. KOHTU KORRALDUS JA TOIMIMINE
I. Kohtunikud
II. Kohtu juhtimine
III. Sekretariaat
IV. Kohtu toimimine
V. Kohtu koosseis
II JAOTIS. MENETLUS
I. Üldine kord
II. Menetluse algatamine
III. Ettekandekohtunikud
IV. Kaebuse vastuvõetavust käsitlev menetlus
V. Kaebuse vastuvõtmisele järgnev menetlus
VI. Kohtuistung
VII. Menetlus suurkojas
VIII. Kohtuotsus
IX. Nõuandev arvamus
X. Õigusabi
III JAOTIS. ÜLEMINEKUKORD
IV JAOTIS. LÕPPSÄTTED
--------------------------------------------------------------------------
Euroopa Inimõiguste Kohus, võttes arvesse inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni ja selle protokolle, kehtestab järgmise reglemendi.
1. reegel
Mõisted
Käesolevas reglemendis on mõistetel järgmine tähendus, kui kontekst ei nõua muud:
a) konventsioon – inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon ning selle protokollid;
b) kohtu täiskogu – Euroopa Inimõiguste Kohus täies koosseisus;
c) suurkoda – seitsmeteistkümnest kohtunikust koosnev suurkoda, mis on moodustatud konventsiooni artikli 27 lõike 1 kohaselt;
d) sektsioon – kindlaksmääratud tähtajaks konventsiooni artikli 26 punkti b kohaselt kohtu täiskogu moodustatud koda,
sektsiooni esimees – kohtunik, kelle kohtu täiskogu on konventsiooni artikli 26 punkti c kohaselt valinud sellise sektsiooni esimeheks;
e) koda – seitsmest kohtunikust koosnev koda, mis on moodustatud konventsiooni artikli 27 lõike 1 kohaselt,
koja esimees – sellist koda juhtiv kohtunik;
f) komitee – kolmest kohtunikust koosnev koda, mis on moodustatud konventsiooni artikli 27 lõike 1 kohaselt;
g) kohus – kas kohtu täiskogu, suurkoda, sektsioon, koda, komitee või konventsiooni artikli 43 lõikes 2 nimetatud viiest kohtunikust koosnev kolleegium;
h) ad hoc kohtunik – isik, kes ei ole valitud kohtunik ja kelle osalisriik on konventsiooni artikli 27 lõike 2 kohaselt valinud tegutsema suurkoja või koja liikmena;
i) kohtunik(ud) – Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee valitud kohtunik(ud) või ad hoc kohtunik(ud);
j) ettekandekohtunik – 48. ja 49. reegliga ettenähtud ülesandeid täitma määratud kohtunik;
k) sekretär – sõltuvalt kontekstist kas kohtu sekretär või sektsiooni sekretär;
l) pool (pooled) :
– kaebajariik või kostjariik,
– konventsiooni artikli 34 alusel kaebuse esitanu (isik, valitsusväline organisatsioon või isikute rühm);
m) kolmas isik – osalisriik või asjaomane isik, kes on kasutanud oma õigust esitada kirjalikke märkusi või osaleda kohtuistungil või kes on kutsutud seda tegema, nagu sätestatud konventsiooni artikli 36 lõigetes 1 ja 2;
n) ministrite komitee – Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee;
o) endine kohus ja komisjon – vastavalt Euroopa Inimõiguste Kohus ja Euroopa Inimõiguste Komisjon moodustatuna konventsiooni endise artikli 19 kohaselt.
I JAOTIS
KOHTU KORRALDUS JA TOIMIMINE
I peatükk
Kohtunikud
2. reegel
Ametiaja arvestamine
1. Valitud kohtuniku ametiaja kestust arvestatakse valimiskuupäevast. Kui kohtunik valitakse tagasi ametiaja lõppemisel või sellise kohtuniku asemele, kelle ametiaeg on lõppenud või lõppemas, arvestatakse ametiaja kestust mõlemal juhul ametiaja lõppemise kuupäevast.
2. Konventsiooni artikli 23 lõike 5 kohaselt on kohtunik, kes on valitud asendama kohtunikku, kelle ametiaeg ei ole lõppenud, ametis oma eelkäija ametiaja ülejäänud osa.
3. Konventsiooni artikli 23 lõike 7 kohaselt on valitud kohtunik ametis seni, kuni tema ametijärglane on andnud 3. reegliga ettenähtud vande või pühaliku tõotuse.
3. reegel
Vanne või pühalik tõotus
1. Enne ametisse asumist annab iga valitud kohtunik kohtu täiskogu esimesel istungil, kus ta on kohal, või vajaduse korral kohtu esimehe ees järgmise vande või pühaliku tõotuse:
“Vannun” – või “Tõotan pühalikult” – “täita oma kohtunikuülesandeid ausalt, sõltumatult ja erapooletult ning hoida kõik nõupidamised salajas.”
2. Toiming protokollitakse.
4. reegel
Sobimatu tegevus
Konventsiooni artikli 21 lõike 3 kohaselt ei tegele kohtunikud oma ametiajal poliitika, halduse või ühegi kutsetegevusega, mis ei sobi kokku nende sõltumatuse ja erapooletusega või täisajatöö nõuetega. Iga kohtunik teatab kohtu esimehele mis tahes lisategevusest. Esimehe ja asjaomase kohtuniku erimeelsuse korral otsustab kõik tekkinud küsimused kohtu täiskogu.
5. reegel
Esimus
1. Valitud kohtunikud järjestuvad esimusjärjekorras kohtu esimehe ja aseesimeeste ning sektsioonide esimeeste järel oma valimise kuupäeva järgi; tagasivalimise korral, isegi kui tagasivalimine ei ole vahetu, võetakse arvesse seda, kui kaua asjaomane kohtunik oli varem kohtunikuametis.
2. Kohtu aseesimehed, kes on ametisse valitud ühel ja samal kuupäeval, järjestuvad esimusjärjekorras selle järgi, kui kaua nad on olnud kohtunikuks. Kui nad on olnud kohtunikuks võrdse aja, järjestuvad nad vanuse põhjal. Sama reegel kehtib sektsioonide esimeeste kohta.
3. Kohtunikud, kes on olnud kohtunikuks võrdse aja, reastuvad vanuse põhjal.
4. Ad hoc kohtunikud järjestuvad esimusjärjekorras valitud kohtunike järel vanuse põhjal.
6. reegel
Tagasiastumine
Kohtuniku tagasiastumisest teatatakse kohtu esimehele, kes edastab teate Euroopa Nõukogu peasekretärile. Kui 24. reegli punkti 4 lõpust ja 26. reegli punktist 3 ei tulene teisiti, tähendab tagasiastumine ametikoha vabanemist.
7. reegel
Ametist tagandamine
Ühtki kohtunikku ei või ametist tagandada, kui täiskogu istung ei ole ametisolevate valitud kohtunike kahekolmandikulise häälteenamusega otsustanud, et asjaomane kohtunik ei vasta enam nõutavatele tingimustele. Esmalt peab kohtu täiskogu asjaomase kohtuniku ära kuulama. Iga kohtunik võib algatada ametist tagandamise menetluse.
II peatükk
Kohtu juhtimine
8. reegel
Kohtu esimehe ja aseesimeeste ning sektsioonide esimeeste ja aseesimeeste valimine
1. Kohtu täiskogu valib kohtu esimehe, kaks aseesimeest ja sektsioonide esimehed kolmeks aastaks, tingimusel et see tähtaeg ei ületa kestuselt nende ametiaega kohtunikuna. Neid võib tagasi valida.
2. Samamoodi valib iga sektsioon kolmeks aastaks aseesimehe, keda võib tagasi valida ja kes asendab sektsiooni esimeest juhul, kui viimane ei saa oma ülesandeid täita.
3. Esimees ja aseesimehed on ametis oma ametijärglaste valimiseni.
4. Kui esimees või aseesimees ei ole enam kohtu liige või astub tagasi enne ametiaja lõppemist, valib sõltuvalt asjaoludest kas kohtu täiskogu või asjaomane sektsioon tema ametiaja ülejäänud osaks ametijärglase.
5. Käesolevas reeglis kirjeldatud valimised toimuvad salajase hääletuse teel; osalevad üksnes valitud kohtunikud, kes on kohal. Kui ükski kohtunik ei saa üle poole kohalolevate valitud kohtunike häältest, hääletatakse kahe enim hääli saanud kohtuniku vahel. Häälte võrdse jagunemise korral eelistatakse kohtunikku, kellel on 5. reegli kohaselt esimus.
9. reegel
Kohtu esimehe ülesanded
1. Kohtu esimees juhib kohtu tööd ja asjaajamist. Esimees esindab kohut ja vastutab eeskätt kohtu ja Euroopa Nõukogu võimuorganite vaheliste suhete eest.
2. Esimees juhatab kohtu täiskogu istungeid, suurkoja istungeid ja viiest kohtunikust koosneva kolleegiumi istungeid.
3. Esimees ei osale kodades käsitletavate asjade menetlemises, välja arvatud juhul, kui ta on asjaomase osalisriigi suhtes valitud kohtunik.
10. reegel
Kohtu aseesimeeste ülesanded
Kohtu aseesimehed abistavad kohtu esimeest. Nad asendavad esimeest, kui viimane ei saa oma ülesandeid täita või kui esimehe ametikoht on vaba või kui esimees seda palub. Nad tegutsevad ka sektsioonide esimeestena.
11. reegel
Kohtu esimehe ja aseesimeeste asendamine
Kui kohtu esimees ja aseesimehed ei saa ühel ja samal ajal oma ülesandeid täita või kui nende ametikohad on ühel ja samal ajal vabad, asendab kohtu esimeest mõne sektsiooni esimees või kui ükski sektsiooni esimees ei ole kättesaadav, siis mõni teine valitud kohtunik 5. reeglis sätestatud esimusjärjekorra alusel.
12. reegel
Sektsioonide ja kodade juhtimine
Sektsiooni esimees juhatab sektsiooni ja nende kodade istungeid, mille liige ta on, ja juhib sektsiooni tööd. Sektsiooni aseesimees asendab esimeest juhul, kui viimane ei saa oma ülesandeid täita või kui asjaomase sektsiooni esimehe ametikoht on vaba või kui sektsiooni esimees seda palub. Kui sektsiooni aseesimees ei saa sektsiooni esimeest asendada, asendavad viimast sektsiooni ja kodade kohtunikud 5. reeglis sätestatud esimusjärjekorra alusel.
13. reegel
Eesistumiskeeld
Kohtu kohtunikud ei või olla eesistujaks asjades, mille pooleks on osalisriik, kelle kodanikud nad on või kelle suhtes nad valiti.
14. reegel
Sugupoolte tasakaalustatud esindatus
Käesoleva reglemendi selle ja järgmise peatükiga hõlmatud ametissenimetamiste puhul püüab kohus tagada sugupoolte tasakaalustatud esindatuse.
III peatükk
Sekretariaat
15. reegel
Sekretäri valimine
1. Kohtu täiskogu valib oma sekretäri. Kandidaadid peavad olema kõrgete kõlbeliste omadustega ning omama selle ametikohaga seotud ülesannete täitmiseks vajalikke õigus- ja juhtimisteadmisi ja kogemusi ning keeleoskust.
2. Sekretär valitakse viieks aastaks ja teda võib tagasi valida. Sekretäri ei või ametist tagandada, kui kohtunikud, kes on kokku tulnud täies koosseisus, ei ole ametisolevate valitud kohtunike kahekolmandikulise häälteenamusega otsustanud, et asjaomane isik ei vasta enam nõutavatele tingimustele. Esmalt peab kohtu täiskogu asjaomase isiku ära kuulama. Iga kohtunik võib algatada ametist tagandamise menetluse.
3. Käesolevas reeglis kirjeldatud valimine toimub salajase hääletuse teel; osalevad üksnes valitud kohtunikud, kes on kohal. Kui ükski kandidaat ei saa üle poole kohalolevate valitud kohtunike häältest, hääletatakse kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel. Häälte võrdse jagunemise korral eelistatakse naiskandidaati; kui naiskandidaati ei ole, eelistatakse vanemat kandidaati.
4. Enne ametisse asumist annab sekretär kohtu täiskogu või vajaduse korral kohtu esimehe ees järgmise vande või pühaliku tõotuse:
“Vannun” – või “Tõotan pühalikult” – “täita mulle kui Euroopa Inimõiguste Kohtu sekretärile pandud ülesandeid ustavalt, ametisaladust austavalt ja kohusetruult.”
Toiming protokollitakse.
16. reegel
Asesekretäride valimine
1. Kohtu täiskogu valib ka kaks asesekretäri eelmises reeglis kirjeldatud tingimustel, viisil ja tähtajaks. Samuti kohaldatakse ametist tagandamise korda, mis on ette nähtud sekretäri puhul. Mõlemas kõnealuses küsimuses peab kohus esmalt nõu sekretäriga.
2. Enne ametisse asumist annab asesekretär kohtu täiskogu või vajaduse korral kohtu esimehe ees vande või pühaliku tõotuse samasugustel tingimustel, kui on ette nähtud sekretäri puhul. Toiming protokollitakse.
17. reegel
Sekretäri ülesanded
1. Sekretär abistab kohut viimase ülesannete täitmisel ja vastutab sekretariaadi korralduse ja tegevuse eest kohtu esimehe alluvuses.
2. Sekretär hoiab kohtu arhiivi ning võtab vastu ja edastab teateid, mida kohus seoses talle esitatud või esitatavate kohtuasjadega saab või saadab.
3. Sekretär vastab kohtu tööd käsitlevatele teabenõuetele, eeskätt ajakirjanduse järelepärimistele, järgides ametikohaga kaasnevat ametisaladuse hoidmise nõuet.
4. Sekretariaadi tööd korraldatakse sekretäri koostatud ja kohtu esimehe heakskiidetud üldjuhendi järgi.
18. reegel
Sekretariaadi korraldus
1. Sekretariaat koosneb sektsioonide sekretariaatidest, mille arv on võrdne kohtu moodustatud sektsioonide arvuga, ja kohtule tarvilike õigus- ja asjaajamisteenuste osutamiseks vajalikest talitustest.
2. Sektsiooni sekretär aitab täita sektsioonile pandud ülesandeid ja talle võib abiks olla sektsiooni asesekretär.
3. Sekretariaadi ametnikud, sealhulgas õigussekretärid, kuid mitte sekretäri ja asesekretärid, nimetab ametisse Euroopa Nõukogu peasekretär kokkuleppel kohtu esimehe või viimase juhendamisel tegutseva sekretäriga.
IV peatükk
Kohtu toimimine
19. reegel
Kohtu asukoht
1. Kohtu asukoht on Euroopa Nõukogu asukoht Strasbourgis. Kui kohus seda otstarbekaks peab, võib ta täita oma ülesandeid mujal Euroopa Nõukogu liikmesriigi territooriumil.
2. Kohus võib kaebuse läbivaatamise mis tahes järgus otsustada, et kohtul või ühel või mitmel tema liikmel tuleb korraldada uurimine või täita mõni muu ülesanne mujal.
20. reegel
Kohtu täiskogu istungid
1. Kui seda on vaja konventsioonist ja käesolevast reglemendist tulenevate kohtu ülesannete täitmiseks, kutsub kohtu esimees kokku kohtu täiskogu istungi. Kohtu esimees kutsub kokku täiskogu istungi, kui vähemalt üks kolmandik kohtu liikmetest seda taotleb, ja igal juhul üks kord aastas haldusküsimuste arutamiseks.
2. Kohtu täiskogu on otsustusvõimeline kui kohal on kaks kolmandikku ametisolevatest valitud kohtunikest.
3. Kui täiskogu ei ole otsustusvõimeline, lükkab esimees istungi edasi.
21. reegel
Kohtu muud istungid
1. Suurkoda, kojad ja komiteed tegutsevad alaliselt. Oma esimehe ettepanekul kehtestab kohus siiski igal aastal istungjärkude ajad.
2. Istungjärkudevahelisel ajal kutsuvad suurkoja ja kodade esimehed need organid kokku edasilükkamatutel juhtudel.
22. reegel
Nõupidamised
1. Kohtu nõupidamised on kinnised. Need nõupidamised on salajased.
2. Nõupidamistel osalevad üksnes kohtunikud. Nõupidamistel viibivad sekretär või teda asendama määratud isik ning sekretariaadi ametnikud ja tõlgid, kelle abi peetakse vajalikuks. Ühtegi muud isikut ei tohi nõupidamistele lubada, välja arvatud kohtu eriotsusega.
3. Enne mis tahes küsimuse üle hääletamist kohtus võib esimees paluda kohtunikel avaldada selle kohta oma arvamust.
23. reegel
Hääletamine
1. Kohtu otsused võetakse vastu kohalolevate kohtunike häälteenamusega. Häälte võrdse jagunemise korral hääletatakse uuesti ja kui hääled jagunevad ikka võrdselt, on otsustav hääl esimehel. Kui käesolevas reglemendis ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse käesolevat lõiget.
2. Suurkoja ja kodade otsused võetakse vastu nendesse organitesse kuuluvate kohtunike häälteenamusega. Lõpphääletustel, mis käsitlevad kohtuasjade vastuvõetavust ja sisu, ei ole hääletamisest hoidumine lubatud.
3. Üldiselt hääletatakse käe tõstmise teel. Esimees võib korraldada nimelise hääletuse, kasutades ümberpööratud esimusjärjekorda.
4. Hääletusele pandav küsimus sõnastatakse täpselt.
V peatükk
Kohtu koosseis
24. reegel
Suurkoja koosseis
1. Suurkoda koosneb seitsmeteistkümnest kohtunikust ja vähemalt kolmest asenduskohtunikust.
2. a) Suurkotta kuuluvad kohtu esimees ja aseesimehed ning sektsioonide esimehed. Kohtu aseesimeest või sektsiooni esimeest, kes ei saa olla suurkoja liige, asendab asjaomase sektsiooni aseesimees.
b) Asjaomase osalisriigi suhtes valitud kohtunik või vajaduse korral 29. või 30. reegli alusel määratud kohtunik on suurkoja liige ametikoha poolest kooskõlas konventsiooni artikli 27 lõigetega 2 ja 3.
c) Konventsiooni artikli 30 alusel suurkojale edastatud kohtuasjade puhul kuuluvad suurkotta ka pädevuse loovutanud koja liikmed.
d) Konventsiooni artikli 43 alusel suurkojale edastatud kohtuasjade puhul ei kuulu suurkotta ükski kohtunik, kes osales esialgse koja nõupidamistel, mis käsitlesid kohtuasja vastuvõetavust või sisu, välja arvatud kõnealuse koja esimees ja kohtunik, kes kuulus kotta asjaomase osalisriigi suhtes.
e) Kohtunikud ja asenduskohtunikud, kel tuleb täiendada suurkoda igas viimasele edastatud kohtuasjas, määrab ülejäänud kohtunike hulgast loosi teel kohtu esimees sekretäri juuresolekul. Loosimisjuhendi kehtestab kohtu täiskogu, võttes asjakohaselt arvesse vajadust moodustada geograafiliselt tasakaalustatud koosseis, mis peegeldaks osalisriikide erinevaid õigussüsteeme.
3. Kui mõni kohtunik ei saa oma ülesandeid täita, asendavad neid asenduskohtunikud järjestuses, millises nad valiti käesoleva reegli lõike 2 punkti e kohaselt. Vajaduse korral võib esimees menetluse käigus määrata lõike 2 punkti e kohaselt täiendavaid asenduskohtunikke.
4. Eespool esitatud sätete kohaselt määratud kohtunikud ja asenduskohtunikud jäävad kohtuasja läbivaatamise ajal suurkoja liikmeteks menetluse lõpulejõudmiseni. Isegi pärast oma ametiaja lõppemist tegelevad nad kohtuasjaga edasi juhul, kui nad on osalenud asja sisulisel arutamisel.
5. a) Viiest kohtunikust koosnevasse suurkoja kolleegiumisse, kes on kutsutud läbi vaatama konventsooni artikli 43 alusel esitatud kaebusi, kuuluvad:
– kohtu esimees;
– sektsioonide esimehed või, kui nad ei saa oma ülesandeid täita, aseesimehed, välja arvatud selle sektsiooni esimees ja aseesimehed, mille raames moodustati koda, kes tegeles kohtuasjaga, mille edastamist suurkojale taotletakse;
– täiendav kohtunik, kes määratakse rotatsiooni alusel nende kohtunike hulgast, kes ei ole kojas tegelnud kõnealuse kohtuasjaga.
b) Ükski kohtunik, kes on valitud asjaomase osalisriigi suhtes või on viimase kodanik, ei või olla kolleegiumi liige.
c) Kolleegiumi liiget, kes ei saa oma ülesandeid täita, asendab mõni teine kohtunik, kes ei ole kojas tegelnud kõnealuse kohtuasjaga ja määratakse rotatsiooni alusel.
25. reegel
Sektsioonide moodustamine
1. Konventsiooni artikli 26 punktis b sätestatud kojad (käesolevas reglemendis nimetatakse neid “sektsioonideks”) moodustab kohtu täiskogu oma esimehe ettepaneku põhjal kolmeaastaseks tähtajaks, mis algab kohtu juhtivate ametikohtade täitjate valimisega kooskõlas 8. reegliga. Sektsioone on vähemalt neli.
2. Iga kohtunik on mõne sektsiooni liige. Sektsioonide koosseis on geograafiliselt ja sooliselt tasakaalustatud ja peegeldab osalisriikide erinevaid õigussüsteeme.
3. Kui kohtunik lakkab olemast kohtu liige enne selle tähtaja lõppu, milleks sektsioon on moodustatud, võtab kohtuniku koha sektsioonis üle tema ametijärglane kohtus.
4. Kohtu esimees võib erandkorras muuta sektsioonide koosseisu, kui asjaolud seda tingivad.
5. Esimehe ettepanekul võib kohtu täiskogu moodustada täiendava sektsiooni.
26. reegel
Kodade moodustamine
1. Konventsiooni artikli 27 lõikes 1 ettenähtud seitsmest kohtunikust koosnevad kojad kohtule esitatud asjade läbivaatamiseks moodustatakse sektsioonides järgmiselt.
a) Kui käesoleva reegli punktist 2 ja 28. reegli punkti 4 viimasest lausest ei tulene teisiti, kuuluvad iga kohtuasja puhul kotta sektsiooni esimees ja asjaomase osalisriigi suhtes valitud kohtunik. Kui viimati nimetatud kohtunik ei ole selle sektsiooni liige, kellele kaebus on 51. või 52. reegli alusel edastatud, on ta koja liikmeks ametikoha poolest kooskõlas konventsiooni artikli 27 lõikega 2. Kui kõnealune kohtunik ei saa oma ülesandeid täita või taandub, kohaldatakse 29. reeglit.
b) Koja muud liikmed määrab sektsiooni esimees rotatsiooni alusel asjaomase sektsiooni liikmete hulgast.
c) Sektsiooni liige, keda ei ole sel viisil määratud, on kohtuasjas asenduskohtunik.
2. Sektsiooni esimees võib asjaomase osalisriigi suhtes valitud kohtuniku või vajaduse korral 29. või 30. reegli kohaselt määratud mõne teise valitud kohtuniku või ad hoc kohtuniku vabastada osalemisest ettevalmistavate või menetlusküsimustega seotud koosolekutel. Selliste koosolekute puhul lähtutakse eeldusest, et asjaomane osalisriik on kooskõlas 29. reegli punktiga 1 määranud kõnealuse kohtuniku asemele esimese asenduskohtuniku.
3. Kohtunik jätkab ka pärast oma ametiaja lõppu tegelemist kohtuasjadega, mille sisulises arutamises ta on osalenud.
27. reegel
Komiteed
1. Komiteed, mis koosnevad kolmest kohtunikust, kes kuuluvad ühte ja samasse sektsiooni, moodustatakse konventsiooni artikli 27 lõike 1 alusel. Pärast nõupidamist sektsioonide esimeestega otsustab kohtu esimees moodustatavate komiteede arvu.
2. Komiteed moodustatakse kaheteistkümneks kuuks rotatsiooni alusel sektsiooni liikmetest, välja arvatud sektsiooni esimees.
3. Komiteesse mittekuuluvaid sektsiooni kohtunikke võib kutsuda asendama komitee liikmeid, kes ei saa oma ülesandeid täita.
4. Komiteed juhatab liige, kellel on sektsioonis esimus.
28. reegel
Ülesannete täitmise takistus, taandumine või vabastamine
1. Kohtunik, kes ei saa osaleda istungil, kuhu ta on kutsutud, teatab sellest võimalikult kiiresti koja esimehele.
2. Kohtunik ei või osaleda ühegi sellise kohtuasja läbivaatamisel, mille suhtes tal on isiklik huvi või milles ta on varem osalenud poole või huvitatud isiku esindaja, kaitsja või nõustajana või mõne kohtu või uurimiskomisjoni liikmena või mis tahes muul viisil.
3. Kui kohtunik taandub mõnel nimetatud põhjusel või muul eripõhjusel, teatab ta sellest koja esimehele, kes vabastab kohtuniku ülesannete täitmisest.
4. Kui koja esimees leiab, et kohtunikul on põhjust taanduda, peab ta nõu asjaomase kohtunikuga; erimeelsuse korral lahendab küsimuse koda. Pärast asjaomase kohtuniku seisukohtade ärakuulamist peab koda nõu ja hääletab kõnealuse kohtuniku juuresolekuta. Koja nõupidamisel ja hääletamisel selles küsimuses asendatakse ta koja esimese asenduskohtunikuga. Sama kehtib juhul, kui ta kuulub kotta asjaomase osalisriigi suhtes. Sel juhul lähtutakse eeldusest, et asjaomane osalisriik on kõnealuse kohtuniku asemele määranud esimese asenduskohtuniku kooskõlas 29. reegli punktiga 1.
29. reegel
Ad hoc kohtunikud
1. a) Kui asjaomase osalisriigi suhtes valitud kohtunik ei saa olla koja liige, taandub või vabastatakse ülesannete täitmisest või kui sellist kohtunikku ei ole, palub koja esimees osalisriigil teada anda, kas ta soovib kohtunikuks määrata mõne teise valitud kohtuniku või ad hoc kohtuniku, ja sellise soovi korral teatada määratava isiku nimi.
b) Sama kehtib juhul, kui sel viisil määratud isik ei saa oma ülesandeid täita või taandub.
c) Ad hoc kohtunik peab vastama konventsiooni artikli 21 lõikega 1 nõutavatele tingimustele ja tal ei tohi olla keelatud osaleda kohtuasjas mõnel käesoleva reglemendi 28. reeglis osutatud põhjusel ning ta peab vastama käesoleva reegli punktis 5 sätestatud kättesaadavuse ja osalemise nõudele.
2. Asjaomane osalisriik loetakse oma määramisõigusest loobunuks, kui ta ei vasta kolmekümne päeva või koja esimehe antud võimaliku tähtajapikenduse jooksul. Samuti loetakse asjaomane osalisriik oma määramisõigusest loobunuks, kui ta määrab kahel korral ad hoc kohtunikuks isikud, kes koja arvates ei vasta käesoleva reegli punkti 1 alapunktis c sätestatud tingimustele.
3. Koja esimees võib otsustada, et enne, kui asjaomasele osalisriigile teatatakse kaebusest käesoleva reglemendi 54. reegli punkti 2 alusel, ei paluta tal käesoleva reegli punkti 1 alapunkti a alusel kedagi määrata. Sel juhul lähtutakse eeldusest, et kuni asjaomane osalisriik ei ole kedagi määranud, on ta valitud kohtuniku asemel määranud esimese asenduskohtuniku.
4. Kohtuniku määramisele järgneva kohtuasja esimese istungi alguses annab ad hoc kohtunik 3. reeglis sätestatud vande või pühaliku tõotuse. Toiming protokollitakse.
5. Ad hoc kohtunik on kohustatud olema kohtule kättesaadav ja kui 26. reegli punktist 2 ei tulene teisiti, osalema koja koosolekutel.
30. reegel
Ühised huvid
1. Kui mitmel kaebajariigil või kostjariigil on ühised huvid, võib kohtu esimees paluda neil kokku leppida ühe valitud kohtuniku või ad hoc kohtuniku määramises kooskõlas konventsiooni artikli 27 lõikega 2. Kui osalisriigid kokkuleppele ei jõua, valib esimees nende isikute hulgast, keda kõnealused osalisriigid on kohtunikuks pakkunud, loosi teel selle, kellel palutakse olla kohtunik ametikoha poolest.
2. Kui ühiste huvide olemasolu suhtes on erimeelsusi, lahendab küsimuse kohtu täiskogu.
II JAOTIS
MENETLUS
I peatükk
Üldine kord
31. reegel
Erandid
Käesoleva jaotise sätted ei takista kohut kehtestamast konkreetse kohtuasja läbivaatamiseks erandeid, olles vajaduse korral pidanud nõu pooltega.
32. reegel
Tegevusjuhised
Kohtu esimees võib kehtestada tegevusjuhiseid, eelkõige sellistes küsimustes nagu kohtuistungile ilmumine ning kaitseväidete ja muude dokumentide esitamine.
33. reegel
Menetluse avalikkus
1. Kohtuistung on avalik, kui kooskõlas käesoleva reegli punktiga 2 ei otsusta koda erandlike asjaolude tõttu omal algatusel või poole või mõne muu asjaomase isiku palvel teisiti.
2. Ajakirjandus ja üldsus võidakse demokraatlikus ühiskonnas eemaldada kas kogu kohtuistungilt või selle osalt kõlbluse, avaliku korra või riigi julgeoleku huvides või kui seda nõuavad alaealiste huvid või poolte eraelu kaitse, või ulatuses, mida koda peab hädavajalikuks erilistel asjaoludel, kui avalikkus võib kahjustada õigusemõistmise huve.
3. Kõik seoses kaebusega sekretariaati hoiule antud dokumendid, välja arvatud need, mis on hoiule antud 62. reeglis sätestatud kohtuvälise lahendi üle peetavate läbirääkimiste raames, peavad olema üldkättesaadavad, kui koja esimees ei otsusta omal algatusel või poole või mõne muu asjaomase isiku palvel käesoleva reegli punktis 2 sätestatud põhjustel teisiti.
4. Saladuse hoidmise taotlus, mis on esitatud käesoleva reegli punkti 1 või 3 alusel, peab olema põhjendatud ja selles tuleb märkida, kas ei peaks kohtuistungid olema täielikult või osaliselt üldsuse jaoks kinnised või dokumendid salastatud.
5. Koja otsused on üldkättesaadavad. Kohus teeb korrapäraselt üldkättesaadavaks üldise teabe otsuste kohta, mida komiteed teevad 53. reegli punkti 2 alusel.
34. reegel
Keelte kasutamine
1. Kohtu ametlikud keeled on inglise ja prantsuse keel.
2. Enne kaebuse vastuvõetavuse üle otsustamist esitatakse kõik konventsiooni artikli 34 kohaste kaebajate või nende esindajate teated ja kaitseväited osalisriigi riigikeeles, juhul kui ei kasutata üht kohtu ametlikest keeltest.
3. a) Kirjavahetus kõnealuste kaebajate või nende esindajatega, mis on seotud kohtuistungiga või toimub pärast kohtuasja tunnistamist vastuvõetavaks, samuti nende kaitseväited, mis on seotud kohtuistungiga või esitatakse pärast kohtuasja tunnistamist vastuvõetavaks, on ühes kohtu ametlikest keeltest, kui koja esimees ei ole andnud luba jätkuvalt kasutada mõne osalisriigi riigikeelt.
b) Kui on antud selline luba, korraldab sekretär kaebaja seisukohtade või väidete suulise või kirjaliku tõlkimise.
4. a) Kirjavahetus osalisriikide või kolmandate isikutega ja nende kaitseväited on ühes kohtu ametlikest keeltest. Koja esimees võib anda loa kasutada mõnda mitteametlikku keelt.
b) Kui on antud selline luba, tuleb taotluse esitanud poolel korraldada esitatud suuliste või kirjalike väidete suuline või kirjalik tõlge inglise või prantsuse keelde ja kanda tõlkekulud.
5. Koja esimees võib paluda kostjariigil korraldada oma kirjalike avalduste tõlkimine selle osalisriigi riigikeelde või ühte riigikeeltest, et kaebajal oleks lihtsam nendest avaldustest aru saada.
6. Tunnistaja, ekspert või muu isik, kes ilmub kohtusse, võib kasutada oma keelt, kui ta ei oska piisaval määral kumbagi ametlikku keelt. Sel juhul korraldab sekretär suulise või kirjaliku tõlkimise.
35. reegel
Osalisriigi esindamine
Osalisriiki esindab esindaja, kes võib kasutada kaitsjate või nõustajate abi.
36. reegel
Kaebaja esindamine
1. Isikud, valitsusvälised organisatsioonid või isikute rühmad võivad konventsiooni artikli 34 alusel esitada kaebuse kõigepealt ise või esindaja kaudu, kes on määratud käesoleva reegli punkti 4 kohaselt.
2. Pärast seda, kui kaebusest on 54. reegli punkti 2 alapunkti b kohaselt teatatud kostjariigile, võib koja esimees ette näha, et kaebaja peab olema esindatud kooskõlas käesoleva reegli punktiga 4.
3. Kaebaja peab olema sel viisil esindatud igal koja ettenähtud kohtuistungil või kaebuse vastuvõetavaks tunnistamise otsusele järgnevas menetluses, kui koja esimees ei otsusta teisiti.
4. a) Kaebaja esindaja on kaitsja, kellel on õigus tegutseda mis tahes osalisriigis ja kes elab mõnes osalisriigis, või mõni muu isik, kelle on heaks kiitnud koja esimees.
b) Koja esimees võib anda kaebajale loa esitada ise oma kohtuasja, kuigi muidu oleks esindamine kohustuslik, tingimusel et vajaduse korral abistab teda kaitsja või muu heakskiidetud esindaja.
c) Erandlikel asjaoludel ja menetluse mis tahes järgus võib koja esimees otsustada, kui tema arvates õigustavad seda asjaolud või eelmiste alapunktide kohaselt määratud kaitsja või muu isiku käitumine, et viimane ei või enam kaebajat esindada ega abistada ja et kaebaja peab leidma teise esindaja.
5. Kaitsja või muu heakskiidetud esindaja või ise oma kohtuasja esitamiseks luba taotlev kaebaja peab oskama piisaval tasemel üht kohtu ametlikest keeltest. Koja esimees võib anda 34. reegli punkti 3 alusel loa kasutada siiski mõnda mitteametlikku keelt.
37. reegel
Teatised, teated ja kohtukutsed
1. Poole esindajale või kaitsjale suunatud teatised või teated loetakse poolele suunatuks.
2. Kui mis tahes teatise, teate või kohtukutse saatmiseks, mis on suunatud muudele isikutele kui poolte esindajad või kaitsjad, peab kohus vajalikuks saada abi selle riigi valitsuselt, kelle territooriumil sellises teatises, teates või kohtukutses nõutu tuleb täita, pöördub koja esimees vajaliku abi saamiseks otse selle valitsuse poole.
3. Sama reegel kehtib siis, kui kohus soovib teostada või korraldada kohapealset uurimist, et teha kindlaks asjaolud või hankida tõendeid, või kui ta käsib kohale ilmuda isikul, kes elab kõnealusel territooriumil või peab selle läbima.
38. reegel
Kirjalikud kaitseväited
1. Kirjalikke seisukohti ega muid dokumente ei või vastu võtta pärast tähtaega, mille on käesoleva reglemendi kohaselt kehtestanud sõltuvalt asjaoludest kas koja esimees või ettekandekohtunik. Mingeid kirjalikke seisukohti ega muid dokumente, mis on esitatud väljaspool tähtaega või vastupidiselt 32. reegliga kehtestatud tegevusjuhistele, ei lisata kohtuasja toimikusse, kui koja esimees ei otsusta teisiti.
2. Käesoleva reegli punktis 1 märgitud tähtaja kohaldamisel on arvestatavaks kuupäevaks dokumendi saatmise tõendatud kuupäev või selle puudumisel sekretariaati laekumise tegelik kuupäev.
38A. reegel
Menetlusküsimuste läbivaatamine
Koja otsust eeldavaid menetlusküsimusi arutatakse samal ajal kohtuasja läbivaatamisega, kui koja esimees ei otsusta teisiti.
39. reegel
Vahemeetmed
1. Poole või muu asjaomase isiku taotlusel või omal algatusel võib koda või vajaduse korral koja esimees pooltele ette kirjutada mis tahes vahemeetme, mis tuleks tema arvates võtta poolte huvides või menetluse nõuetekohase kulgemise huvides.
2. Meetmetest teatatakse ministrite komiteele.
3. Koda võib nõuda pooltelt teavet mis tahes küsimuse kohta, mis on seotud mõne ettekirjutatud vahemeetme rakendamisega.
40. reegel
Kaebusest kiirkorras teatamine
Kiireloomuliste asjade puhul võib sekretär koja esimehe loal, ilma et see piiraks muid menetlustoiminguid, teatada mis tahes kättesaadavate vahendite abil kaebusega seotud osalisriigile kaebuse menetlussevõtmisest ja kokkuvõtlikult selle sisust.
41. reegel
Kohtuasja esimus
Kaebustega tegeldakse selles järjekorras, kuidas nad saavad läbivaatamiseks valmis. Koda või selle esimees võivad siiski otsustada anda teatavale kaebusele esimuse.
42. reegel
Tõendite kogumine
1. Koda võib poole või kolmanda isiku palvel või omal algatusel koguda mis tahes tõendeid, mis tema arvates võivad selgitada kohtuasja asjaolusid. Koda võib muu hulgas paluda pooli esitada dokumentaalseid tõendeid ning otsustada tunnistajana või eksperdina või muus rollis ära kuulata iga isikut, kelle tõendid või ütlused võivad tõenäoliselt aidata koda selle ülesannete täitmisel.
2. Koda võib menetluse käigus mis tahes ajal volitada üht või mitut koja liiget või kohtu muud kohtunikku juurdlust teostama, kohapeal uurimist korraldama või mingil muul viisil tõendeid koguma. Ta võib määrata sellist delegatsiooni abistama sõltumatud väliseksperdid.
3. Koda võib oma äranägemise järgi paluda ükskõik millisel isikul või asutusel hankida teavet, väljendada arvamust või koostada aruanne mingi kindla punkti kohta.
4. Pooled aitavad kojal või selle delegatsioonil võtta mis tahes meetmeid tõendite kogumiseks.
5. Kui kaebajariigi või kostjariigi palvel on koostatud aruanne või võetud mõni muu meede vastavalt eelnevatele punktidele, kannab nimetatud pool seonduvad kulud, kui koda ei otsusta teisiti. Muudel juhtudel otsustab koda, kas sellised kulud tuleb kanda Euroopa Nõukogul või nõutakse need sisse kaebajalt või kolmandalt isikult, kelle palvel aruanne koostati või muu meede võeti. Kõigil juhtudel määrab kulud koja esimees.
43. reegel
Kaebuste liitmine ja üheaegne läbivaatamine
1. Koda võib kas poolte palvel või omal algatusel otsustada kahe või enama kaebuse liitmise.
2. Koja esimees võib pooltega nõupidamise järel otsustada ühele ja samale kojale määratud kaebuste üheaegse menetlemise, ilma et see riivaks koja otsust kaebuste liitmise kohta.
44. reegel
Kaebuse kustutamine ja ennistamine
1. Vastavalt konventsiooni artiklile 37 võib kohus menetluse mis tahes järgus otsustada kaebuse kohtuasjade nimekirjast kustutada.
2. Kui kaebajariik teavitab sekretäri oma kavatsusest kohtuasja mitte jätkata, võib koda vastavalt konventsiooni artiklile 37 kaebuse kohtuasjade nimekirjast kustutada, kui teine kohtuasjaga seotud osalisriik (teised osalisriigid) on nõus asja lõpetamisega.
3. Vastuvõetavaks tunnistatud kaebuse kustutamisotsus vormistatakse kohtuotsusena. Sama kehtib ka siis, kui 54A. reegli kohases menetluses jõutakse kohtuvälise lahendi või muu lahenduseni, mis õigustab kaebuse kustutamist. Koja esimees annab lõplikuks muutunud kohtuotsuse edasi ministrite komiteele, et võimaldada viimasel kooskõlas konventsiooni artikli 46 lõikega 2 teostada järelevalvet asja lõpetamise, kohtuvälise lahendi või muu lahendusega seotud kohustuste täitmise üle.
4. Kui kaebus on kustutatud, otsustab kohus kulude hüvitamise oma äranägemisel. Kui kulud määratakse kustutamisotsuse puhul, mis on tehtud seoses kaebusega, mida ei ole tunnistatud vastuvõetavaks, edastab koja esimees otsuse ministrite komiteele.
5. Kohus võib ennistada kaebuse oma nimekirjas, kui ta leiab, et erandlikud asjaolud seda õigustavad.
II peatükk
Menetluse algatamine
45. reegel
Allkirjad
1. Konventsiooni artiklite 33 ja 34 kohane kaebus esitatakse kirjalikult ja sellele kirjutab alla kaebaja või tema esindaja.
2. Kui kaebuse esitab valitsusväline organisatsioon või isikute rühm, allkirjastavad kaebuse need isikud, kes on pädevad esindama seda organisatsiooni või rühma. Kaebuse allkirjastanud isikute pädevuse üle otsustab asjaomane koda või komitee.
3. Kui kaebajat või kaebajaid esindatakse kooskõlas 36. reegliga, esitavad nende esindajad oma volikirja või kirjaliku volituse.
46. reegel
Riikidevahelise kaebuse sisu
Osalisriik või osalisriigid, kes kavatsevad algatada konventsiooni artikli 33 alusel kohtuasja, esitavad sekretariaadile kaebuse, milles on järgmised andmed:
a) osalisriik, kelle vastu kaebus esitatakse;
b) asjaolude kirjeldus;
c) konventsiooni väidetav rikkumine või rikkumised ja asjakohased argumendid;
d) kinnitus, et kaebus on kooskõlas konventsiooni artikli 35 lõikes 1 sätestatud vastuvõetavustingimustega (riigi õiguskaitsevahendite ammendatus ja kuue kuu reegel);
e) kaebuse sisu ja väidetava kannatanud poole või poolte huvides konventsiooni artikli 41 alusel esitatavate õiglase hüvituse nõuete lühikirjeldus ;
f) esindajaks määratud isiku või isikute nimed ja aadressid;
loetletud andmetele lisatakse
g) ärakirjad kõigist asjakohastest kaebuse sisuga seotud dokumentidest ja eelkõige kohtu- või muudest otsustest.
47. reegel
Individuaalkaebuse sisu
1. Konventsiooni artikli 34 kohane kaebus esitatakse sekretariaadilt saadaval kaebuse vormil, kui asjaomase sektsiooni esimees ei otsusta teisiti. Kaebus sisaldab järgmisi andmeid:
a) kaebaja nimi, sünnikuupäev, kodakondsus, sugu, amet ja aadress;
b) kui on olemas esindaja, siis tema nimi, amet ja aadress;
c) osalisriik või osalisriigid, kelle vastu kaebus esitatakse;
d) asjaolude lühikokkuvõtte;
e) lühikokkuvõte konventsiooni väidetavast rikkumisest või rikkumistest ja asjakohased argumendid;
f) lühikokkuvõte, et kaebus on kooskõlas konventsiooni artikli 35 punktis 1 sätestatud vastuvõetavustingimustega (riigi õiguskaitsevahendite ammendatus ja kuue kuu reegel);
g) kaebuse sisu;
loetletud andmetele lisatakse
h) ärakirjad kõigist asjakohastest kaebuse sisuga seotud dokumentidest ja eelkõige kohtu- või muudest otsustest.
2. Lisaks peab kaebaja:
a) esitama teavet, eeskätt käesoleva reegli punkti 1 alapunktis h viidatud dokumente ja otsuseid, mis võimaldavad näidata, et konventsiooni artikli 35 lõikes 1 sätestatud vastuvõetavustingimused (riigi õiguskaitsevahendite ammendatus ja kuue kuu reegel) on täidetud;
b) teatama, kas nad on esitanud kaebuse mõne muu rahvusvahelise uurimis- või lahendusmenetluse raames.
3. Kaebaja, kes ei soovi avalikustada oma isikut, teatab sellest ning esitab põhjused, mis õigustavad erandit üldnõudest, mille järgi kohtu menetlust puudutav teave on üldkättesaadav. Koja esimees võib erandlikel ning nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel lubada anonüümsust.
4. Käesoleva reegli punktides 1 ja 2 sätestatud nõuete mittetäitmise korral võib kohus jätta kaebuse läbi vaatamata.
5. Kaebuse menetlusse võtmise päevaks loetakse üldjuhul päeva, mil kaebaja esimest korda pöördub kohtusse ja esitab kas või ainult kokkuvõtlikult kaebuse sisu. Kohus võib siiski mõjuval põhjusel otsustada, et menetlusse võtmise päevana arvestatakse muud päeva.
6. Kaebaja teeb kohtule teatavaks oma aadressimuudatused ja muutused kõigis kaebusega seotud asjaoludes.
III peatükk
Ettekandekohtunikud
48. reegel
Riikidevahelised kaebused
1. Kui kaebus esitatakse konventsiooni artikli 33 alusel, määrab asja arutamiseks moodustatud koda ühe või mitu oma kohtunikest ettekandekohtunikuks või ettekandekohtunikeks, kes esitavad ettekande kaebuse vastuvõetavuse kohta, kui on laekunud asjaomaste osalisriikide kirjalikud seisukohad.
2. Ettekandekohtunik või ettekandekohtunikud esitavad aruanded, kavandid ja muud dokumendid, mis võivad aidata kojal ja selle esimehel täita oma ülesandeid.
49. reegel
Individuaalkaebused
1. Kui kaebus esitatakse konventsiooni artikli 34 alusel, nimetab kaebust uuriva ettekandekohtuniku selle sektsiooni esimees, kellele asi on määratud.
2. a) Kaebuste läbivaatamisel ettekandekohtunik:
i) võib paluda pooltel esitada ettenähtud tähtaja jooksul mis tahes teavet tehiolude kohta, dokumente või muid materjale, mida nad peavad asjakohaseks;
ii) otsustab, kas kaebust tuleb käsitleda komiteel või kojal, kui sektsiooni esimees on edastanud asja arutamiseks kojale.
b) Kui ettekandekohtuniku arvates on kaebaja esitatud materjal iseenesest piisav otsustamaks, et kaebus on vastuvõetamatu või tuleks nimekirjast kustutada, arutab asja komitee, kui ei ole eripõhjust toimida teisiti.
3. Ettekandekohtunik esitab ettekanded, kavandid ja muud dokumendid, mis võivad aidata komiteel, kojal või selle esimehel täita oma ülesandeid.
50. reegel
Menetlus suurkojas
Kui kohtuasi on konventsiooni artikli 30 või artikli 43 alusel esitatud suurkojale, määrab suurkoja esimees ettekandekohtunikuks ühe oma liikme ning riikidevahelise kaebuse puhul ühe või mitu oma liiget.
IV peatükk
Kaebuse vastuvõetavust käsitlev menetlus
Riikidevahelised kaebused
51. reegel
Kaebuste suunamine ja järgnev menetlus
1. Kui kaebus on esitatud konventsiooni artikli 33 alusel, teatab kohtu esimees kaebusest viivitamata kostjariigile ja suunab kaebuse ühele sektsioonidest.
2. Kooskõlas 26. reegli punkti 1 alapunktiga a kuuluvad kaebajariigi ja kostjariigi suhtes valitud kohtunikud asja arutamiseks moodustatud kotta ametikoha poolest. Kui kaebuse esitajaks on mitu osalisriiki või kui samasisulisi kaebusi, mille on esitanud mitu osalisriiki, vaadatakse läbi 43. reegli punkti 2 alusel ühiselt, kohaldatakse 30. reeglit.
3. Kui asi suunatakse sektsioonile, moodustab sektsiooni esimees vastavalt 26. reegli punktile 1 koja ja palub kostjariigil esitada oma kirjalik seisukoht kaebuse vastuvõetavuse kohta. Sel viisil saadud seisukoha saadab sekretär kaebajariigile, kes võib vastuseks esitada oma kirjaliku seisukoha.
4. Enne kui tehakse otsus kaebuse vastuvõetavuse kohta, võib koda või selle esimees otsustada kutsuda pooli esitama täiendavaid kirjalikke seisukohti.
5. Vastuvõetavuse küsimuses peetakse kohtuistung, kui üks või mitu asjaomast osalisriiki seda paluvad või kui koda omal algatusel otsustab seda teha.
6. Enne kirjaliku ja vajaduse korral suulise menetluse kindlaksmääramist peab koja esimees nõu pooltega.
Individuaalkaebused
52. reegel
Kaebuse suunamine sektsioonile
1. Konventsiooni artikli 34 kohase kaebuse suunab kohtu esimees ühele sektsioonidest, püüdes seejuures tagada kohtuasjade õiglase jaotumise sektsioonide vahel.
2. Kooskõlas 26. reegli punktiga 1 moodustab asjaomase sektsiooni esimees konventsiooni artikli 27 lõikes 1 sätestatud seitsmest kohtunikust koosneva koja.
3. Koja moodustamiseni vastavalt käesoleva reegli punktile 2 kasutab sektsiooni esimees kõiki volitusi, mis käesoleva reglemendiga on antud koja esimehele.
53. reegel
Menetlus komitees
1. Kui ettekandekohtunik ja kostjariigi suhtes valitud kohtunik ei ole komitee liikmed, võib neid kutsuda osalema komitee nõupidamistel.
2. Kooskõlas konventsiooni artikliga 28 võib komitee ühehäälselt tunnistada kaebuse vastuvõetamatuks või kustutada selle kohtuasjade nimekirjast, kui otsuse saab teha ilma täiendava uurimiseta. Otsus on lõplik. Kaebajale teatatakse komitee otsusest kirja teel.
3. Kui käesoleva reegli punkti 2 järgi otsust ei tehta, edastatakse kaebus läbivaatamiseks 52. reegli punkti 2 kohaselt moodustatud kojale.
54. reegel
Menetlus kojas
1. Koda võib kohe tunnistada kaebuse vastuvõetamatuks või kustutada selle kohtuasjade nimekirjast.
2. Teise võimalusena võivad koda või selle esimees otsustada:
a) paluda pooli esitada mis tahes teavet tehiolude kohta, dokumente või muid materjale, mida koda või selle esimees peab asjakohaseks;
b) anda kaebusest teada kostjariigile ja paluda sellel poolel esitada kaebuse kohta kirjaliku seisukoha ning selle laekumisel paluda kaebajal esitada vastuseks oma kirjalik seisukoht;
c) paluda pooltel esitada täiendavaid kirjalikke seisukohti.
3. Enne kaebuse vastuvõetavaks tunnistamise otsuse tegemist võib koda otsustada ühe poole palvel või omal algatusel korraldada kohtuistungi, kui ta peab seda konventsioonist tulenevate ülesannete täitmiseks vajalikuks. Niisugusel juhul kutsutakse ka pooled arutama kaebuse sisust tulenevaid probleeme, kui koda erandlikult ei otsusta teisiti.
54A. reegel
Vastuvõetavuse ja sisu ühine uurimine
1. Otsustades vastavalt 54. reegli punkti 2 alapunktile b anda kaebusest teada kostjariigile, võib koda kooskõlas konventsiooni artikli 29 lõikega 3 teha ka otsuse vastuvõetavuse ja sisu üheaegse uurimise kohta. Sellisel juhul palutakse pooltel lisada oma seisukohtadele kõik avaldused, mis käsitlevad õiglast hüvitust, ja kõik ettepanekud kohtuvälise lahendi kohta.
2. Kui kohtuvälise lahendi või muu lahenduseni ei jõuta ja koda on poolte väidete põhjal veendunud, et kohtuasi on vastuvõetav ning valmis sisuliseks otsustamiseks, teeb ta viivitamata kohtuotsuse, mis sisaldab koja otsust vastuvõetavuse kohta.
3. Kui koda peab vajalikuks, võib ta pärast pooltele teatamist teha viivitamata kohtuotsuse, milles sisaldub ka vastuvõetavaks tunnistamise otsus, kohaldamata eelnevalt käesoleva reegli punktis 1 viidatud menetlust.
Riikidevahelised ja individuaalkaebused
55. reegel
Vastuväited vastuvõetamatuse kohta
Kui koda on tunnistanud kaebuse vastuvõetamatuks, esitab kostjariik vastuväite selle laadist ja muudest asjaoludest sõltuvalt oma kirjalikus või suulises seisukohas, nagu on ette nähtud 51. või 54. reeglis.
56. reegel
Koja otsus
1. Koja otsuses nimetatakse, kas see võeti vastu ühehäälselt või häälteenamusega, ja otsus põhjendatakse.
2. Sekretär saadab koja otsuse kaebajale. Otsus saadetakse ka asjaomasele osalisriigile või osalisriikidele ja mis tahes kolmandale isikule, kui neid on eelnevalt käesoleva reglemendi kohaselt kaebusest teavitatud.
57. reegel
Otsuse keel
1. Kui kohus ei otsusta, et otsus koostatakse mõlemas ametlikus keeles, koostatakse kõik kodade otsused kas inglise või prantsuse keeles.
2. Otsused, mille avaldamine kohtu ametlikus kogumikus on ette nähtud 78. reegliga, avaldatakse kohtu mõlemas ametlikus keeles.
V peatükk
Kaebuse vastuvõtmisele järgnev menetlus
58. reegel
(Riikidevahelised kaebused)
1. Kui koda on otsustanud konventsiooni artikli 33 kohaselt esitatud kaebuse vastu võtta, sätestab koja esimees pärast nõupidamist asjaomaste osalisriikidega sisu kohta käivate kirjalike seisukohtade ja mis tahes lisatõendite esitamise tähtaja. Esimees võib siiski asjaomaste osalisriikide nõusolekul määrata, et kirjalikku menetlust ei nõuta.
2. Asja sisu arutatakse suuliselt, kui üks või mitu asjaomast osalisriiki seda palub või kui koda otsustab seda teha omal algatusel. Suulise menetluse määrab kindlaks koja esimees.
59. reegel
Individuaalkaebused
1. Kui konventsiooni artikli 34 kohaselt esitatud kaebus on tunnistatud vastuvõetavaks, võivad koda või selle esimees paluda pooltel esitada täiendavaid tõendeid ja kirjalikke seisukohti.
2. Kui ei otsustata teisiti, antakse pooltele ühepalju aega oma seisukohtade esitamiseks.
3. Koda võib otsustada kas ühe poole palvel või omal algatusel korraldada asja sisu suulise arutamise, kui ta leiab, et seda nõuab tema konventsioonist tulenevate ülesannete täitmine.
4. Koja esimees määrab vajaduse korral kindlaks kirjaliku ja suulise menetluse.
60. reegel
Õiglase hüvituse nõue
1. Kui koja esimees ei määra teisiti, tuleb iga õiglase hüvituse nõue, mida kaebajariik või kaebaja soovib esitada konventsiooni artikli 41 kohaselt, esitada kohtuasja sisu käsitlevates kirjalikes seisukohtades või kui niisuguseid kirjalikke seisukohti ei esitata, eridokumendis, mis esitatakse mitte hiljem kui kaks kuud pärast kaebuse tunnistamist vastuvõetavaks.
2. Kõigi nõuete üksikpunktid esitatakse koos asjakohaste tõendavate dokumentide või kviitungitega, vastasel korral võib koda nõude täielikult või osaliselt tagasi lükata.
3. Koda võib menetluse käigus mis tahes ajal kutsuda pooli esitama märkusi õiglase hüvituse nõude kohta.
61. reegel
Kolmanda isiku sekkumine
1. Sekretär teavitab 56. reegli punkti 2 kohaselt kaebuse vastuvõetavaks tunnistamise otsusest osalisriiki, kelle kodanik on kohtuasjas kaebaja, samuti kostjariiki või -riike.
2. Kui osalisriik soovib konventsiooni artikli 36 lõike 1 kohaselt kasutada oma õigust esitada kirjalikke märkusi või võtta osa kohtuistungist, määrab koja esimees kindlaks menetluse korra.
3. Vastavalt konventsiooni artikli 36 lõikele 2 võib koja esimees nõuetekohase õigusemõistmise huvides teha ettepaneku või anda loa osalisriigile, kes ei ole menetluse pool, või asjaomasele isikule, kes ei ole kaebaja, esitada kirjalikke märkusi või võtta erandjuhtudel osa kohtuistungist. Loataotlus peab olema nõuetekohaselt põhjendatud ja esitatud ühes ametlikest keeltest mõistliku aja jooksul pärast kirjaliku menetluse kindlaksmääramist.
4. Käesoleva reegli punktis 3 nimetatud ettepaneku tegemine või loa andmine sõltub koja esimehe sätestatud tingimustest, kaasa arvatud tähtajad. Kui tingimusi ei ole täideta, võib esimees otsustada märkused kohtuasja toimikust välja jätta.
5. Kooskõlas käesoleva reegliga esitatud kirjalikud märkused peavad olema ühes ametlikest keeltest, kui 34. reegli punkti 4 järgi ei ole antud õigust kasutada muud keelt. Sekretär edastab need kohtuasja pooltele, kel on õigus esitada vastuseks kirjalikke seisukohti, kui koja esimehe sätestatud mis tahes tingimustest, sealhulgas tähtajast, ei tulene teisiti.
62. reegel
Kohtuväline lahend
1. Kui kaebus on tunnistatud vastuvõetavaks, võtab koja või selle esimehe juhiste järgi tegutsev sekretär ühendust pooltega, et saavutada asja kohtuväline lahend vastavalt konventsiooni artikli 38 lõike 1 punktile b. Koda võtab kõik asjakohastena tunduvad meetmed, et hõlbustada sellise lahendi saavutamist.
2. Vastavalt konventsiooni artikli 38 lõikele 2 on läbirääkimised kohtuvälise lahendi üle salajased ega kahjusta poolte argumente kohtumenetluses. Kohtumenetluses ei või viidata ega tugineda ühelegi kirjalikule või suulisele ütlusele, pakkumisele või nõusolekule, mis tehti kohtuvälise lahendi saavutamise katses.
3. Kui sekretär teatab kojale, et pooled on nõustunud kohtuvälise lahendiga, kustutab koda kohtuasja kohtu nimekirjast vastavalt 44. reegli punktile 3, olles eelnevalt teinud kindlaks, et lahendile on jõutud inimõigusi austades, nagu on ette nähtud konventsioonis ja selle protokollides.
4. Punktide 2 ja 3 kohaldamisel 54A. reeglis ettenähtud menetluse suhtes tehakse vajalikud muudatused.
VI peatükk
Kohtuistung
63. reegel
Kohtuistungi juhatamine
1. Koja esimees juhatab kohtuistungeid ja määrab, millises järjekorras poolte esindajad ja kaitsjad või nõustajad ära kuulatakse.
2. Kui 42. reegli alusel korraldab asjaolude kindlakstegemiseks vajaliku kohtuistungi koja delegatsioon, juhatab kohtuistungit delegatsiooni juht ja delegatsioon kasutab kõiki asjakohaseid volitusi, mis on kojale konventsiooni või käesoleva reglemendiga antud.
64. reegel
Kohtuistungile mitteilmumine
Kui pool jätab ilma piisava põhjuseta kohtuistungile ilmumata, võib koda istungi läbi viia, kui ta leiab, et see on kooskõlas õigusemõistmise nõuetekohase rakendamisega.
65. reegel
Tunnistajate, ekspertide ja teiste isikute kohtusse kutsumine, nende kohtusseilmumise kulud
1. Tunnistajad, eksperdid ja muud isikud, kelle koda või koja esimees otsustab ära kuulata, kutsub välja sekretär.
2. Kohtukutses esitatakse järgmised andmed:
a) kohtuasi, millega seoses kutse on väljastatud;
b) koja või koja esimehe määratud järelepärimise tegemise, ekspertarvamuse taotlemise või muu meetme võtmise eesmärk;
c) väljakutsutavale isikule hüvitatava summa väljamaksmise kord.
3. Kui asjaomased isikud ilmuvad kaebajariigi või kostjariigi palvel või selle riigi huvides, kannab nende kohtusseilmumise kulud see pool, kui koda ei otsusta teisiti. Muudel juhtudel otsustab koda, kas nimetatud kulud tuleb kanda Euroopa Nõukogul või kaebajal või kolmandal isikul, kelle palvel väljakutsutud isik kohtusse ilmus. Kõigil juhtudel määrab kulud koja esimees.
66. reegel
Tunnistaja ja eksperti vanne või pühalik tõotus
1. Pärast tunnistaja isiku tuvastamist ja enne tunnistuse andmist annab tunnistaja järgmise vande või pühaliku tõotuse:
“Vannun” – või “Tõotan pühalikult oma au ja südametunnistuse nimel” – “rääkida tõtt, kogu tõtt ja ainult tõtt.”
Toiming protokollitakse.
2. Pärast eksperdi isiku tuvastamist ja enne ülesande täitmist annab iga ekspert järgmise vande või pühaliku tõotuse:
“Vannun” – või “Tõotan pühalikult” – “täita oma eksperdikohustusi ausalt ja kohusetruult.”
Toiming protokollitakse.
3. Vanne või tõotus antakse koja esimehele või kohtunikule või avaliku võimu kandjale, kelle on nimetanud esimees.
67. reegel
Tunnistaja välistamine või eksperdi taandamine; isiku ärakuulamine teabe saamise eesmärgil
Tunnistaja välistamisest või eksperdi taandamisest tekkinud vaidluses teeb otsuse koda. Koda võib teabe saamise eesmärgil ära kuulata isiku, keda ei saa ära kuulata tunnistajana.
68. reegel
Kohtuistungil esitatavad küsimused
1. Kohtunik võib esitada küsimusi poolte esindajatele, kaitsjatele või nõustajatele, kaebajale, tunnistajatele ja ekspertidele ning kõigile muudele isikutele, kes ilmuvad koja ette.
2. Tunnistajat, eksperti ja muud isikut, kes on nimetatud 42. reegli punktis 1, võivad koja esimehe järelevalve all küsitleda poolte esindajad, kaitsjad või nõustajad. Kui vaidlustatakse esitatud küsimuse asjakohasus, teeb otsuse koja esimees.
69. reegel
Kohtusse mitteilmumine, tunnistuse andmisest keeldumine või valetunnistuse andmine
Kui nõuetekohaselt väljakutsutud tunnistaja või muu isik jätab mõjuva põhjuseta kohtusse ilmumata või keeldub tunnistuse andmisest, teatab sekretär koja esimehe nõudel sellest osalisriigile, kelle jurisdiktsiooni alla see tunnistaja või muu isik kuulub. Samu sätteid kohaldatakse, kui tunnistaja või ekspert on koja arvates rikkunud vannet või pühalikku tõotust, mis on sätestatud 66. reeglis.
70. reegel
Kohtuistungi stenogramm
1. Kui koja esimees nii määrab, korraldab kohtuistungi stenogrammi tegemise sekretär. Stenogrammis esitatakse järgmised andmed:
a) koja koosseis;
b) koja istungile kohale tulnud isikute nimekiri;
c) avalduste tekstid, esitatud küsimused ja neile antud vastused;
d) kohtuistungi käigus tehtud otsuste tekstid.
2. Kui stenogrammi tekst või osa sellest on mitteametlikus keeles, korraldab sekretär selle tõlkimise ühte ametlikest keeltest.
3. Poolte esindajad saavad stenogrammi ärakirja, et võimaldada neil sekretäri või koja esimehe järelevalve all teha parandusi, kuid parandused ei või mingil juhul moonutada öeldu mõtet ja tähendust. Sekretär kehtestab koja esimehe juhiste järgi asjakohased tähtajad.
4. Sel viisil parandatud stenogrammile kirjutatavad alla koja esimees ja sekretär, misjärel see muutub kohtuasja tõendatud materjaliks.
VII peatükk
Menetlus suurkojas
71. reegel
Menetlussätete kohaldamine
1. Sätteid, mis reguleerivad kojas toimuvaid menetlusi, kohaldatakse vajalike muudatustega suurkoja menetlusele.
2. Kohtuistungi korraldamiseks 54. reegli punkti 3 ja 59. reegli punkti 3 kohaselt kojale antud volitusi võib suurkojas toimuvas menetluses kasutada ka suurkoja esimees.
72. reegel
Koja pädevuse loovutamine suurkojale
1. Kui kojas menetletav kohtuasi tekitab olulise küsimuse, mis mõjutab konventsiooni või selle protokollide tõlgendust, või kui küsimuse lahendusel kojas võib olla tulemus, mis erineb kohtu varasemast otsusest, võib koda vastavalt konventsiooni artiklile 30 igal ajal enne otsuse langetamist loobuda pädevusest suurkoja kasuks, kui kohtuasja pooled ei ole käesoleva reegli punkti 2 alusel esitanud vastulauset. Loovutamisotsust ei ole vaja põhjendada.
2. Sekretär teavitab pooli koja kavatsusest loovutada pädevus. Pooltel on aega üks kuu alates teavitamise kuupäevast, et esitada sekretariaadile nõuetekohaselt põhjendatud vastulause. Neile tingimustele mittevastava vastulause loeb koda kehtetuks.
73. reegel
Poole taotlus anda kohtuasi üle suurkojale
1. Konventsiooni artikli 43 kohaselt võib kohtuasja pool kolme kuu jooksul alates koja otsuse kuulutamise päevast erandkorras esitada sekretariaadile kirjaliku taotluse, et kohtuasi antaks üle suurkojale. Pool täpsustab oma taotluses olulise küsimuse, mis mõjutab konventsiooni või selle protokollide tõlgendust või kohaldamist, või olulise üldtähtsa küsimuse, mis tema arvates õigustab arutamist suurkojas.
2. Suurkoja viiest kohtunikust koosnev kolleegium, mis on moodustatud vastavalt 24. reegli punktile 5, vaatab taotluse läbi ainuüksi olemasoleva kohtuasja toimiku alusel. Kolleegium taotluse ainult juhul, kui leiab, et kohtuasi tekitab niisuguse küsimuse. Taotluse rahuldamisest keeldumist ei ole vaja põhjendada.
3. Kui kolleegium taotluse rahuldab, lahendab suurkoda asja kohtuotsusega.
VIII peatükk
Kohtuotsus
74. reegel
Kohtuotsuse sisu
1. Konventsiooni artiklites 42 ja 44 nimetatud kohtuotsus sisaldab järgmist:
a) asjaomase koja esimehe ja teiste kohtunike nimed, sekretäri või asesekretäri nimi;
b) kohtuotsuse vastuvõtmise ja kuulutamise kuupäevad;
c) poolte üldandmed;
d) poolte esindajate, kaitsjate või nõustajate nimed;
e) järgitud menetluse ülevaade;
f) asjaolud;
g) poolte avalduste kokkuvõte;
h) õiguslik põhjendus;
i) resolutsioon;
j) otsus kulude kohta, kui see on olemas;
k) häälteenamuse moodustanud kohtunike arv;
l) vajaduse korral märge selle kohta, missugune tekst on autentne.
2. Kohtuasja arutamisest osa võtnud kohtunikul on õigus lisada kohtuotsusele kas eraldi arvamus, mis on täiendav arvamus või eriarvamus, või lihtsalt avaldus eriarvamuse kohta.
75. reegel
Otsus õiglase hüvituse kohta
1. Kui koda leiab, et konventsiooni või selle protokolle on rikutud, tehakse samas kohtuotsuses otsus konventsiooni artikli 41 kohaldamise kohta, kui 60. reegli kohaselt tõstatatud küsimus on otsustamiseks valmis; kui küsimus ei ole otsustamiseks valmis, jätab koda selle täielikult või osaliselt kõrvale ja määrab kindlaks edasise menetluse.
2. Konventsiooni artikli 41 kohaldamise otsuse tegemiseks koostatakse koda võimaluste piires neist kohtunikest, kes arutasid kohtuasja sisuliselt. Kui ei ole võimalik moodustada esialgset koda, täiendab kohtu esimees koda või moodustab selle loosimise teel.
3. Koda võib konventsiooni artikli 41 kohaselt õiglast hüvitust määrates otsustada, et kui maksmine ei toimu määratud aja jooksul, tuleb mõistetud summalt maksta intressi.
4. Kui kohtule teatatakse, et kahju kannatanud pool ja vastutav osalisriik on jõudnud kokkuleppele, kontrollib ta, kas kokkulepe on oma olemuselt õiglane, ja kui ta leiab kokkuleppe olevat õiglase, kustutab kohtuasja 44. reegli punkti 3 kohaselt nimekirjast.
76. reegel
Kohtuotsuse keel
1. Kohtuotsused koostatakse kas inglise või prantsuse keeles, kui kohus ei otsusta, et kohtuotsus koostatakse mõlemas ametlikus keeles.
2. Otsused, mille avaldamine kohtu ametlikus kogumikus on ette nähtud 78. reegliga, avaldatakse kohtu mõlemas ametlikus keeles.
77. reegel
Kohtuotsuse allkirjastamine ja kuulutamine ning sellest teatamine
1. Kohtuotsusele kirjutavad alla koja esimees ja sekretär.
2. Kohtuotsuse võib avalikul kohtuistungil ette lugeda koja esimees või tema volitatud kohtunik. Poolte esindajatele teatatakse õigeaegselt istungi kuupäevast. Vastasel juhul tähendab kohtuotsuse kuulutamist käesoleva reegli punkti 3 kohane teatamine.
3. Kohtuotsus edastatakse ministrite komiteele. Sekretär saadab tõestatud ärakirjad pooltele, Euroopa Nõukogu peasekretärile ning asjaga vahetult seotud kolmandale isikule. Nõuetekohaselt allkirjastatud ja pitseeritud originaaleksemplar paigutatakse kohtu arhiivi.
78. reegel
Kohtuotsuste ja muude dokumentide avaldamine
Vastavalt konventsiooni artikli 44 lõikele 3 avaldatakse lõplikud kohtuotsused sekretäri vastutusel nõuetekohasel kujul. Lisaks vastutab sekretär valitud kohtuotsuste ja otsuste ning kõigi nende dokumentide avaldamise eest ametlikus kogumikus, mida kohtu esimees peab vajalikuks avaldada.
79. reegel
Kohtuotsuse tõlgendamise taotlus
1. Pool võib taotleda kohtuotsuse tõlgendust asjaomase kohtuotsuse kuulutamisele järgneva aasta jooksul.
2. Taotlus esitatakse sekretariaadile. Selles märgitakse täpselt kohtuotsuse resolutiivosa punkt või punktid, mille tõlgendust soovitakse.
3. Esialgne koda võib omal algatusel otsustada keelduda taotluse rahuldamisest seetõttu, et puudub põhjus, mis õigustaks taotluse arutamist. Kui ei ole võimalik moodustada esialgset koda, täiendab kohtu esimees koda või moodustab selle loosimise teel.
4. Kui koda ei keeldu taotlust rahuldamast, teatab sekretär sellest teisele poolele või pooltele ja palub neid esitada kirjalikke märkusi koja esimehe sätestatud tähtaja jooksul. Koja esimees määrab kindlaks ka kohtuistungi kuupäeva, kui koda peaks otsustama selle korraldada. Koda lahendab asja kohtuotsusega.
80. reegel
Kohtuotsuse teistmise taotlus
1. Kui selgub asjaolu, mis oma laadilt võib olla otsustava mõjuga ja mida kohus otsuse kuulutamise ajal ei teadnud ja mis põhjendatult ei saanud olla teada poolele, võib see pool kuue kuu jooksul pärast asjaolust teadasaamist taotleda kohtult kohtuotsuse teistmist.
2. Taotluses nimetatakse kohtuotsus, mille teistmist taotletakse, ja esitatakse vajalik teave, mis näitab, et käesoleva reegli punktis 1 sätestatud tingimused on täidetud. Taotlusele lisatakse kõigi tõendavate dokumentide ärakirjad. Taotlus ja tõendavad dokumendid esitatakse sekretariaadile.
3. Esialgne koda võib omal algatusel otsustada keelduda taotluse rahuldamisest seetõttu, et puudub põhjus, mis õigustaks selle arutamist. Kui ei ole võimalik moodustada esialgset koda, täiendab kohtu esimees koda või moodustab selle loosimise teel.
4. Kui koda ei keeldu taotlust rahuldamast, teatab sekretär sellest teisele poolele või pooltele ja palub esitada kirjalikke märkusi koja esimehe sätestatud tähtaja jooksul. Koja esimees määrab kindlaks ka kohtuistungi kuupäeva, kui koda peaks otsustama selle korraldada. Koda lahendab asja kohtuotsusega.
81. reegel
Otsuse vigade parandamine
Kohtuotsuste teistmist ja kaebuste nimekirja ennistamist puudutavate sätete kohaldamisega ei ole vastuolus kohtu õigus parandada kirjavead, arvutusvead ning muud ilmsed vead omal algatusel või ühe poole palvel, mis on esitatud ühe kuu jooksul arvates otsuse kuulutamisest.
IX peatükk
Nõuandev arvamus
82. reegel
Nõuandvate arvamustega seotud menetlustes rakendab kohus lisaks konventsiooni artiklitele 47, 48 ja 49 järgmisi sätteid. Samuti kohaldab ta käesoleva reglemendi muid sätteid ulatuses, mida ta peab vajalikuks.
83. reegel
Nõuandva arvamuse taotlus esitatakse sekretariaadile. Taotluses esitatakse täielikult ja täpselt küsimus, mille kohta soovitakse kohtu arvamust, samuti järgmised andmed:
a) kuupäev, millal ministrite komitee võttis vastu konventsiooni artikli 47 lõikes 3 nimetatud otsuse;
b) isiku või isikute nimed ja aadressid, kelle ministrite komitee on määranud andma kohtule mis tahes selgitusi, mida viimane võib nõuda.
Taotlusele lisatakse kõik dokumendid, mis võivad küsimust selgitada.
84. reegel
1. Taotluse laekumisel edastab sekretär selle ärakirja kõigile kohtu liikmetele.
2. Sekretär teatab osalisriikidele, et kohus on valmis vastu võtma nende kirjalikke märkusi.
85. reegel
1. Kohtu esimees sätestab kirjalike märkuste või muude dokumentide esitamise tähtajad.
2. Kirjalikud märkused või muud dokumendid esitatakse sekretariaadile. Sekretär edastab nende ärakirjad kõigile kohtu liikmetele, ministrite komiteele ja igale osalisriigile.
86. reegel
Pärast kirjaliku menetluse lõpetamist otsustab kohtu esimees, kas kirjalikke märkusi esitanud osalisriigile antakse võimalus neid suuliselt selgitada sel otstarbel korraldataval kohtuistungil.
87. reegel
Kui kohus leiab, et nõuandva arvamuse taotlus ei ole tema nõuandepädevuse piires, nagu see on määratletud konventsiooni artiklis 47, teeb ta selle teatavaks põhjendatud otsuses.
88. reegel
1. Nõuandvad arvamused antakse suurkoja häälteenamusega. Arvamustes nimetatakse enamuse moodustanud kohtunike arv.
2. Iga kohtunik võib soovi korral lisada kohtu arvamusele kas eraldi arvamuse, mis on täiendav arvamus või eriarvamus, või lihtsalt avalduse eriarvamuse kohta.
89. reegel
Nõuandva arvamuse loeb ühes kahest ametlikust keelest ette kohtu esimees või tema volitatud kohtunik avalikul kohtuistungil, millest on eelnevalt teatatud ministrite komiteele ja igale osalisriigile.
90. reegel
Arvamusele ja 87. reegli kohaselt tehtavale otsusele kirjutavad alla kohtu esimees ja sekretär. Nõuetekohaselt allkirjastatud ja pitseeritud originaaleksemplar paigutatakse kohtu arhiivi. Sekretär saadab tõestatud ärakirjad ministrite komiteele, osalisriikidele ja Euroopa Nõukogu peasekretärile.
X peatükk
Õigusabi
91. reegel
1. Koja esimees võib konventsiooni artikli 34 kohaselt kaebuse esitanud isiku palvel või omal algatusel määrata kaebajale tasuta õigusabi kohtuasja esitamise osas päevast, mil kirjalikud seisukohad selle kaebuse vastuvõetavuse kohta on laekunud kostjariigilt kooskõlas 54. reegli punkti 2 alapunktiga b või kui tähtaeg nende esitamiseks on möödunud.
2. Kui kaebajale on antud õigusabi seoses tema kohtuasja esitamisega kojale, antakse talle abi ka enda esindamiseks suurkojas, kui 96. reeglist ei tulene teisiti.
92. reegel
Õigusabi antakse vaid siis, kui koja esimees on veendunud, et:
a) see on vajalik kohtuasja nõuetekohaseks menetlemiseks kojas;
b) kaebajal ei ole piisavalt vahendeid, et katta kõiki või osa kohtuasjaga seotud kuludest.
93. reegel
1. Et teha kindlaks, kas kaebajal on või ei ole piisavalt vahendeid kõigi või osa kohtuasjaga soetud kulude katmiseks, palutakse tal täita deklaratsioon, milles ta märgib oma sissetuleku, põhivara ja kõik ülalpeetavatega seotud rahalised kohustused või mis tahes muud rahalised kohustused. Deklaratsiooni tõendab asjaomane riiklik võimuorgan või võimuorganid.
2. Asjaomasel osalisriigil palutakse esitada oma märkused kirjalikult.
3. Pärast käesoleva reegli punktides 1 ja 2 mainitud teabe laekumist otsustab koja esimees, kas anda õigusabi või mitte. Sekretär teavitab pooli vastavalt.
94. reegel
1. Kaitsjatele ja teistele kooskõlas 36. reegli punktiga 4 määratud isikutele makstakse tasu. Tasu võib vajaduse korral maksta rohkem kui ühele sellisele esindajale.
2. Õigusabi võib anda selleks, et katta mitte ainult esindajate tasusid, vaid ka sõidu- ja elamiskulusid ning muid vajalikke kulutusi, mida kaebaja või määratud esindaja on teinud.
95. reegel
Kui õigusabi otsustatakse anda, määrab sekretär kindlaks:
a) makstavate tasude määrad, võttes aluseks õigusabi eest võetavate tasude kehtivad määrad;
b) kantavate kulude suuruse.
96. reegel
Kui koja esimees on veendunud, et 92. reeglis nimetatud tingimusi enam ei täideta, võib ta igal ajal õigusabi tühistada, seda suurendada või vähendada.
III JAOTIS
ÜLEMINEKUKORD
97. reegel
Kohtuniku ametiaeg
Konventsiooni protokolli 11 jõustumiskuupäeval kohtu liikmeteks olnud kohtuniku ametiaja kestust arvestatakse sellest kuupäevast.
98. reegel
Sektsioonide juhtimine
Konventsiooni protokolli 11 jõustumisele järgneval kolmel aastal:
a) valitakse kaheksateistkümnekuuseks ametiajaks kaks sektsiooni esimeest, kes ei ole samal ajal kohtu aseesimehed, ja sektsioonide aseesimehed;
b) ei saa sektsiooni aseesimehi vahetult tagasi valida.
99. reegel
Kohtu ja komisjoni suhted
1. Kohtuasjades, mis on kohtule esitatud konventsiooni protokolli 11 artikli 5 lõigete 4 ja 5 kohaselt, võib kohus paluda komisjoni volitada ühe või mitu oma liiget osalema asja arutamisel kohtus.
2. Käesoleva reegli punktis 1 nimetatud kohtuasjades võtab kohus arvesse komisjoni ettekannet, mis on vastu võetud konventsiooni endise artikli 31 kohaselt.
3. Kui koja esimees ei otsusta teisiti, teeb sekretär nimetatud ettekande üldkättesaadavaks niipea kui võimalik pärast asja esitamist kohtule.
4. Protokolli 11 artikli 5 lõigete 2–5 alusel kohtule esitatud kohtuasjade puhul jäävad komisjoni koostatud kohtuasja toimiku ülejäänud osad, sealhulgas kõik kaitseväited salajaseks, kui koja esimees ei otsusta teisiti.
5. Kohtuasjades, kus komisjon on kogunud tõendeid, kuid ei ole saanud konventsiooni artikli 31 kohaselt vastu võtta ettekannet, võtab kohus arvesse stenogramme, dokumente ja komisjoni delegatsiooni arvamust, mis esitati uurimise käigus.
100. reegel
Menetlus kojas ja suurkojas
1. Konventsiooni protokolli 11 artikli 5 lõike 4 alusel kohtule edastatud kohtuasjade puhul otsustab 24. reegli punkti 6 kohaselt moodustatud suurkoja kolleegium ainuüksi olemasoleva kohtuasja toimiku põhjal, kas kohtuasja lahendab koda või suurkoda.
2. Kui kohtuasja lahendab koda, on koja otsus vastavalt protokolli 11 artikli 5 lõikele 4 lõplik ja 73. reeglit ei kohaldata.
3. Kohtuasjad, mis on kohtule esitatud protokolli 11 artikli 5 lõike 5 alusel, edastab kohtu esimees suurkojale.
4. Kohtuasja puhul, mis on protokolli 11 artikli 5 lõike 5 kohaselt edastatud suurkojale, on suurkoja ülejäänud liikmeteks kohtunikud, kes määratakse rotatsiooni alusel ühest 24. reegli punktis 3 mainitud rühmadest, kusjuures kohtuasjad suunatakse rühmadele vaheldumisi.
101. reegel
Õigusabi andmine
Kui 96. reeglist ei tulene teisiti, jätkub kohtuasjades, mis on esitatud kohtule protokolli 11 artikli 5 lõigete 2–5 alusel, komisjoni või varasema kohtu menetlustes kaebajale määratud õigusabi andmine selleks, et esindada teda kohtus.
102. reegel
Kohtuotsuse tõlgendamise või teistmise taotlus
1. Kui pool taotleb endise kohtu tehtud otsuse tõlgendust või teistmist, suunab kohtu esimees kaebuse ühele sektsioonidest vastavalt 51. ja 52. reeglis sätestatud tingimustele.
2. Olenemata 79. reegli punktist 3 ja 80. reegli punktist 3 moodustab asjaomase sektsiooni esimees taotluse arutamiseks uue koja.
3. Moodustatavasse kotta kuuluvad ametikoha poolest:
a) sektsiooni esimees;
ja olenemata sellest, kas nad on asjaomase sektsiooni liikmed või mitte,
b) kohtunik, kes on valitud asjaomase osalisriigi suhtes, või kui ta ei saa osaleda, siis ükskõik milline kohtunik, kes on määratud 29. reegli alusel;
c) kohtu ükskõik milline kohtunik, kes kuulus varasemas kohtus otsuse teinud esialgsesse kotta.
4. a) Koja ülejäänud liikmed määrab sektsiooni esimees loosimise teel asjaomase sektsiooni liikmete hulgast.
b) Sektsiooni liige, keda sel viisil ei määratud, osaleb kohtuasjas asenduskohtunikuna.
IV JAOTIS
LÕPPSÄTTED
103. reegel
Reegli muutmine või selle kehtivuse peatamine
1. Iga reeglit võib muuta ettepaneku põhjal, millest on eelnevalt teatatud, kui sellist ettepanekut pooldab kohtu täiskogu järgmisel istungil kohtu kõigi liikmete enamus. Kirjalik teade sellisest ettepanekust edastatakse sekretärile vähemalt üks kuu enne istungit, kus see arutusele tuleb. Kõnealuse ettepaneku kohta teate saamisel teavitab sekretär sellest esimesel võimalusel kõiki kohtu liikmeid.
2. Kohtu sisemist töökorda käsitleva reegli kehtivuse võib peatada eelteateta ettepaneku põhjal, tingimusel et sellise otsuse teeb asjaomane koda ühehäälselt. Reegli kehtivus peatatakse üksnes sel eesmärgil, milleks peatamist taotleti.
104. reegel
Reglemendi jõustumine
Käesolev reglement jõustub 1. novembril 1998. |
