EESTI JA EUROOPA NÕUKOGU Seisuga 5. oktoober 2009 Eestist sai Euroopa Nõukogu liige 14. mail 1993.
Ministrite Komitee
· Ministrite Komitees esindab Eestit välisminister Urmas PAET
· Eesti alaline esindaja Euroopa Nõukogu juures on suursaadik Sulev KANNIKE (fotol).
Aastatel 2003-2006 oli suursaadik Alar STREIMANN, 1999-2003 Ants FROSCH, 1995-1999 Karin JAANI. Enne praeguse suursaadiku ametisse asumist esindas Eestit EN juures mõned kuud ajutine asjur Imre SIIL.
Eesti alaline esindus asub Strasbourgis:
Permanent Representation of Estonia
16, allée Spach
67000 Strasbourg,
France
Tel : (33 3) 88 36 25 71
Fax : (33 3) 88 24 02 65
3. maist 7. novembrini 1996 oli Eesti Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee eesistujariik.
Parlamentaarne Assamblee
Eesti osaleb Parlamentaarse Assamblee (ENPA) töös 1991. aastast. Esimest delegatsiooni juhtis Marju LAURISTIN. Praegu esindab Eestit ENPAs kolme täis- ja kolme asendusliikmega delegatsioon:
Täisliikmed: · Andres HERKEL (Isamaa ja Res Publica Liit) - delegatsiooni juht; Asendusliikmed:
· Aleksei LOTMAN (Rohelised);
· Ester TUIKSOO (Rahvaliit);
· Indrek SAAR (Sotsiaaldemokraadid).
Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Kongress
Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Kongressi (CLRAE) Eesti delegatsioonis on kolm täis- ja kolm asendusliiget.
Täisliikmed:
· Saima KALEV , delegatsiooni juht
· Mihkel JUHKAMI
· Jüri LANDBERG
Asendusliikmed:
· Ott KASURI
· Jüri MOROZOV
· Kersti SARAPUU
Eelarve
Euroopa Nõukogu 2009. aasta eelarve on 205 002 000 eurot. Eesti osa sellest eelarvest on 0,12% ehk 246 002.40 eurot. Inimõiguste Kohus
Eesti ratifitseeris Euroopa inimõiguste konventsiooni ja tunnistas individuaalse kaebuse esitamise õigust 16. aprillil 1996. Seega rakendub konventsioon nende sündmuste ja faktide suhtes, mis on leidnud aset pärast nimetatud kuupäeva. Konventsiooni kui rahvusvahelise lepingu staatuse Eesti siseriiklikus õiguses määratleb Eesti Vabariigi põhiseadus. Inimõiguste konventsiooni ratifitseerimisel tegi Eesti riik kaks reservatsiooni, millest praegu on aktuaalne teine, omandiõigust puudutav (Esimene protokoll, art 1).
29. maist 1995 30. jaanuarini 1997 erimonitooriti Eestis inimõigusi.
• Inimõiguste Kohtus on Eestist kohtunikuks Rait MARUSTE.
Inimõiguste Kohtus (EIK) on Eesti riigi vastu esitatud kaebustest vastuvõetavaks tunnistatud üksteist. Need esitasid
* Vitali SLAVGORODSKI
* Enno TAMMER
* Tiit VEEBER (nr 1)
* Tõnu MÕTSNIK
* Rain PUHK
* Ain PELLO
* Jaak LIIVIK
* Andres BERGMANN
* Aleksandr DOROŽKO
* Vjatšeslav POŽARSKI
* Mihhail KOTŠETKOV
Osaliselt vastuvõetavaks on Inimõiguste Kohtus tunnistatud Tiit VEEBERi teine kaebus, Arnold TREIALi, Kristjan SULAOJA, Vitali PIHLAKu, Rein ALVERi , Hermo TAALi ja Ain PELLO kaebused ning osaliselt vastuvõetamatuks Allar HARKMANNi, SAAREKALLAS OÜ jt., Ülari METSAVEERi, Boris LEHTJÄRVe, Virve VÄÄRI ja Nikolai MIKOLENKO kaebused.
2009. aasta 25. juuni kohtuistungil otsustas Euroopa Inimõiguste Kohus ühehäälselt, et Eesti riik on rikkunud Jaak LIIVIKu suhtes inimõiguste konventsiooni artiklit 7 ning mõistis Eesti riigilt välja 5000 eurot Liivikule tekitatud moraalse kahju hüvitamiseks ja 9000 eurot kohtukulude katteks. 2. juulil 2009 võttis inimõiguste kohus vastu otsuse, et riik on rikkunud Mihhail KOTŠETKOVi õigusi (inimõiguste konventsiooni artiklid 3 ja 13) ning peab talle maksma tuhat eurot mittevaralise kahju eest. 8. oktoobril 2009 otsustas kohus, et Eesti riik on rikkunud Nikolai MIKOLENKO õigusi (inimõiguste konventsiooni artikli 5 lõiget 1) ning peab maksma kaebajale 2000 euro suuruse hüvitise mittevaralise kahju eest. 24. aprillil 2008 otsustas inimõiguste kohus käsitleda kaht kaebust ( Aleksandr DOROŽKO ja Vjatšeslav POŽARSKI) koos ning leidis samal istungil, et Eesti riik on mõlemal puhul rikkunud inimõiguste konventsiooni art. 6 lõiget 1. Rikkumise tuvastas kohus oma sama aasta 29. mai kohtuotsuses ka Andres BERGMANNi suhtes . 2008. aasta viie esimese kuu jooksul tunnistas kohus vastuvõetavaks kaks (Liivik, Bergmann) ja osaliselt vastuvõetamatuks samuti kaks (Mikolenko; Treiali teine kaebus) Eesti riigi vastu esitatud taotlust. 2006. aastal otsustas kohus Mikolenko esimese kaebuse tagasi lükata (vt tookordset otsust).
2007. aastal tegi kohus Eesti suhtes kolm kohtuotsust (Pello, Saarekallas OÜ, Štšiglitsov) ja tunnistas osaliselt vastuvõetamatuks kolm (Dorožko; Požarski; Vääri) taotlust.
18. jaanuaril 2007 leidis inimõiguste kohus, et Eesti riik on rikkunud Aleksandr ŠTŠIGLITSOVi suhtes inimõiguste konventsiooni art. 6 lõiget 1.2006. aastal esitati Strasbourgi kohtusse Eesti riigi vastu 229 kaebust ning registreeriti (võeti edasisse menetlusse) 183 kaebust. Sel aastal tegi inimõiguste kohus Eesti suhtes ühe kohtuotsuse (Harkmann) ning tunnistas vastuvõetavaks ühe (Pello) ja osaliselt vastuvõetamatuks kolm (Saarekallas OÜ jt., Metsaveer, Lehtjärv) kaebust Eesti vastu.
2005. aastal esitati Strasbourgi kohtusse Eesti riigi vastu 204 kaebust ja võeti menetlusse 164 kaebust. Tol aastal sündis inimõiguste kohtus neli kohtuotsust (Sulaoja, Taali, Pihlaku ja Alveri asjas). Vastuvõetamatuks tunnistati neli (Põder, Nagula, Davõdov ja Nesterov) ning osaliselt vastuvõetamatuks üks (Harkmann) kaebus. Kahe kaebuse osas (Peterson, Sitnik) sõlmis Vabariigi Valitsus kaebajaga asja lahendamiseks sõbraliku kokkuleppe. Konventsioonid
Seisuga 09. veebruar 2010 allakirjutamiseks avatud 209 konventsioonist ja lepingust on Eesti Euroopa Nõukogus ratifitseerinud 80 ning alla kirjutanud, aga pole veel ratifitseerinud 13 konventsiooni ja muud lepingut. |
