EUROOPA NÕUKOGU

Asutatud: 5. mail 1949
Liikmesriike: 47
Ametlikud keeled: inglise ja prantsuse keel
Peakorter: Strasbourg (Prantsusmaa)
---------------------------------------------------------------------------

Enam kui 50 aastat on Euroopa Nõukogu töötanud ühtse Euroopa nimel, mis rajaneb vabaduse ja demokraatia, inimõiguste tunnustamise ja õigusriigi põhimõtetel.

Euroopa Nõukogu on rahvusvaheline poliitiline organisatsioon, mis käsitleb kõiki Euroopa ühiskonna ees seisvaid peamisi probleeme, välja arvatud kaitseküsimused. Euroopa Nõukogu tegevuskavva kuuluvad järgmised valdkonnad: inimõigused, meedia, õigusalane koostöö, sotsiaalne ühtekuuluvus, tervishoid, haridus, kultuur, muinsuskaitse, sport, noorsooküsimused, kohalik demokraatia ja piiriülene koostöö, keskkonnakaitse ja regionaalne planeerimine.

ASUTAMINE JA LIIKMESKOND
Tõuke Euroopa ühinemiseks andis Winston Churchill oma 1946. aastal Zürichis peetud kõnes. Tunnetades sõjajärgseid meeleolusid, rääkis ta Euroopa Ühendriikide ideest ja soovitas luua Euroopa Nõukogu, nimetades seda esimeseks sammuks selles suunas.
5. mail 1949. aastal kirjutasid 10 riiki - Belgia, Holland, Iirimaa, Itaalia, Luksemburg, Norra, Prantsusmaa, Rootsi, Taani ja Ühendkuningriik - alla lepingule, millega loodi Euroopa Nõukogu. Kolme kuu pärast avas asukohamaa Prantsusmaa esindaja Robert Schuman Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee esimese istungi.
Praeguseks ühendab Euroopa Nõukogu 47 pluralistlikku demokraatiat. Ta on täiesti iseseisev organisatsioon, mida ei tohi segi ajada 27-liikmelise Euroopa Liiduga.

LIIKMESRIIGID
Euroopa Nõukogu liikmeks võib saada iga Euroopa riik juhul, kui ta tunnistab õigusriigi põhimõtteid ja garanteerib igale oma jurisdiktsiooni alla kuuluvale isikule inimõigused ja põhivabadused.

Euroopa Nõukogusse kuulub 47 liikmesriiki (sulgudes on liikmeks saamise aasta):
Albaania (1995)
Andorra (1994)
Armeenia (2001)
Aserbaidžaan (2001)
Austria (1956)
Belgia (1949)
Bosnia ja Hertsegoviina (2002)
Bulgaaria (1992)
Eesti (1993)
Gruusia (1999)
Hispaania (1977)
Holland (1949)
Horvaatia (1996)
Iirimaa (1949)
Island (1950)
Itaalia (1949)
Kreeka (1949)
Küpros (1961)
Leedu (1993)
Liechtenstein(1978)
Luksemburg (1949)
Läti (1995)
Makedoonia (1995)
Malta (1965)
Moldova (1995)
Monaco (2004)
Montenegro (2007)¹
Norra (1949)
Poola (1991)
Portugal (1976)
Prantsusmaa (1949)
Rootsi (1949)
Rumeenia (1993)
Saksamaa (1950)
San Marino (1988)
Serbia (2003)
Slovakkia (1993)
Sloveenia (1993)
Soome (1989)
Šveits (1963)
Taani (1949)
Tšehhi Vabariik (1993)
Türgi (1949)
Ukraina (1995)
Ungari (1990)
Venemaa (1996)
Ühendkuningriik (1949)

KANDIDAATRIIGID
Valgevene (12.03.1993)

VAATLEJA STAATUS
Vaatleja staatuses on Ministrite Komitee juures:
Jaapan (1996)
Kanada (1996)
Mehhiko (1999)
Püha Tool (1970)
USA(1996)

Parlamentaarse Assamblee juures:
Iisrael (1957)
Kanada (1997)
Mehhiko (1999)

EELARVE
Euroopa Nõukogu 2010. aastaks kinnitatud eelarve on  218 miljonit eurot.  Eesti liikmemaks on sellest 0,12% ehk 253 232 eurot.

DEMOKRAATLIK STRUKTUUR
Euroopa Nõukogu põhiorganid on
• kõrgeim otsuseid vastuvõttev organ - Ministrite Komitee,
• demokraatlik foorum - Parlamentaarne Assamblee,
• rahvahulkade demokraatlik esindus - Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Kongress.

TÖÖKORRALDUS
• Ministrite Komiteesse kuuluvad Euroopa Nõukogu liikmesriikide välisministrid ja alalised esindajad Euroopa Nõukogu juures. Ministrite Komitee tuleb korraliselt kokku kaks korda aastas ning võib pidada lisaks sellele erakorralisi või mitteametlikke istungeid. Alalised esindajad kohtuvad kaks-kolm korda kuus. Nad koostavad Euroopa Nõukogu tegevusplaani ning võtavad vastu eelarve. Samuti teevad nad oma otsuse ettepanekute kohta, mille on esitanud Parlamentaarne Assamblee, Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Kongress ning valdkonnaministrite konverentsid, mida Euroopa Nõukogu regulaarselt korraldab. Ministrite Komitee on ka alaline foorum, kus arutatakse Euroopa koostööd ja ühiseid poliitilisi probleeme.

• Parlamentaarsesse Assambleesse kuuluvad Euroopa Nõukogu liikmesriikide parlamentidest valitud 318 liiget, kellel on 318 asendusliiget. Iga rahvusriigi delegatsiooni koosseis peegeldab poliitiliste parteide esindatust selle maa parlamendis. Parlamentaarse Assamblee täiskogu tuleb kokku neli korda aastas. Täiskogu valmistavad ette komiteed. Andes Ministrite Komiteele soovitusi, on Parlamentaarne Assamblee algatanud mitmeid Euroopa Nõukogu ettevõtmisi. Parlamentaarne Assamblee on loonud erikülalise staatuse nende Kesk- ja Ida-Euroopa riikide parlamentide esindajaile, mis ei ole veel organisatsiooni liikmed, kuid on selleks soovi avaldanud. 1996. aastast on kehtestatud teatud riikidele vaatleja staatus.

• Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Kongress (Kongress) moodustub, nagu Parlamentaarne Assambleegi, Euroopa Nõukogu liikmesriikide esindajaist (318) ja samast arvust asendusliikmetest. Kongress on kahekojaline, millest üks esindab kohalikke ja teine regionaalseid võimuorganeid. Kongressi eesmärk on tugevdada kohalikke demokraatlikke struktuure, eriti aga aidata noortel demokraatlikel riikidel luua hästi toimivaid kohalikke ja regionaalseid omavalitsusi.

• Rahvusvaheline sekretariaat on ülalmainitud organite teenistuses ning seda juhib peasekretär (2009. a oktoobrist  Thorbjørn Jagland Norrast), kelle valib viieks aastaks Parlamentaarne Assamblee.

TIPPKOHTUMISED
Euroopa Nõukogu tegevuse kujunemisele on olulised liikmesriikide riigipeade ja valitsusjuhtide tippkohtumised, mida seni on toimunud kaks:
• 1993. aastal Viini tippkohtumine, kus kiideti heaks organisatsiooni laiendamise suund;
• 1997. aasta Strasbourgi tippkohtumine, kus võeti vastu Euroopa Nõukogu uus tegevuskava põhirõhuga neljal valdkonnal: demokraatia ja inimõigused, sotsiaalne sidusus, kodanike julgeolek, demokraatlikud väärtused ja kultuuriline mitmekesisus.
• 2005. aasta Varssavi tippkohtumine, kus kiideti heaks Euroopa Nõukogu uus tegevusplaan ning seda toetav Varssavi deklaratsioon. Lisaks võeti vastu Euroopa Nõukogu koostööd Euroopa Liidu ja Euroopa Julgeoleku- ja Koostöörganisatsiooniga (OSCE) määratlevad, aga ka mitmed muud olulised dokumendid.

VALDKONNAMINISTRITE KONVERENTSID
Euroopa Nõukogu organiseerib regulaarselt Euroopa riikide eri valdkondade (tervishoid, keskkond, õigus, kultuur, haridus jm) ministrite konverentse , kus analüüsitakse nende alade põhiprobleeme ja tugevdatakse sidemeid liikmesriikide vastavate ministeeriumide vahel. Ministrid töötavad välja ühiselt elluviidavaid projekte ning teevad ettepanekuid Euroopa Nõukogu tegevusprogrammi kujundamiseks.

TEGEVUS
Euroopa Nõukogu on riikidevaheline poliitiline organisatsioon, mille peamised eesmärgid on

• kaitsta inimõigusi, pluralistlikku demokraatiat ja õigusriigi põhi-mõtteid;
• teadvustada Euroopa kultuurilist identiteeti ja aidata kaasa selle arengule;
• otsida lahendusi Euroopa riikide ees seisvatele probleemidele (vähemusrahvused, ksenofoobia, sallimatus, keskkonnakaitse, inimkloonimine, AIDS, narkomaania, organiseeritud kuritegevus jmt);
• aidata poliitiliste, seadusandlike ja konstitutsiooniliste reformide toetamisega kaasa demokraatliku stabiilsuse tugevnemisele Euroopas.

Nõukogu kaasab oma tegevusse parlamendisaadikuid, ministreid, valitsuseksperte, kohalike ja regionaalsete omavalitsuste esindajaid, noorteorganisatsioone ning rahvusvahelisi valitsusväliseid organisatsioone, et ühendada nende teadmisi ja kogemusi.

Euroopa Nõukogu üle 200 konventsiooni ja lepingu, mis asendavad rohkem kui 75 000 kahepoolset lepingut, annavad liikmesriikidele aluse siseriiklike õigusaktide täiendamiseks ja Euroopa piires ühtlustamiseks. Valdkonnad ulatuvad elektroonilise informatsiooni kaitsest, vägivallast spordivõistlustel ja looduskaitsest kuni piinamise tõkestamise, massimeedia ja kultuurikoostööni. Valdkondades, mis ei vaja konventsiooniga reguleerimist, annab Ministrite Komitee riikide valitsustele soovitusi.
Euroopa inimõiguste konventsiooni eesmärk on kaitsta üksikisikute põhiõigusi ja -vabadusi. Euroopa Nõukogu on loonud maailmas ainulaadse seadusandliku süsteemi, mis võimaldab liikmesriikidel või ka üksikisikutel esitada kaebuse riigi vastu, kui nad arvavad, et see riik tegutseb vastuolus konventsiooniga. Varasem kaheastmeline süsteem, kus kaebusi vaatasid läbi nii Euroopa Inimõiguste Komisjon kui Inimõiguste Kohus, on alates 1998. aasta novembrist asendatud ühtse Inimõiguste Kohtuga. See võimaldab tegutseda kiiremini, tulemuslikumalt ning pöörduda otse kohtusse. Kohus langetab lõpliku otsuse, mis on asjaosalistele riikidele siduv.
Euroopa sotsiaalharta ja selle 1988. aastal vastu võetud lisaprotokoll tagavad isikutele terve rea õigusi, mida võib jagada kahte kategooriasse: ühed, mis puudutavad töötingimusi, ja teised, mis seonduvad sotsiaalse sidususega. Tööga seotud õigused hõlmavad diskrimineerimise vältimist töökohal, sunnitöö keelustamist, ametiühinguõigusi, õigust esitada kollektiivkaebusi, naiste ja meeste õigust saada võrdse töö eest võrdset tasu jmt.
Rahvusvähemuste kaitse raamkonventsiooni sihiks on tagada lepinguosalistes riikides rahvusvähemustele rahvusvähemuse keele kasutamist, nimede tunnistamist, haridust, meediat, sundassimileerimise keelustamist ning kultuuri kaitset ja arengut.
Euroopa kultuurikonventsioon on aluseks riikidevahelisele koostööle hariduse, kultuuri, muinsuskaitse, spordi ja noorsooküsimuste vallas. Euroopa Nõukogu haridus- ja kultuuriprogramme juhib Kultuurialase Koostöö Nõukogu (CDCC). Selles on talle abiks hariduse, kõrghariduse ja teadusuuringute, kultuuri ja kultuuripärandi küsimuste erikomiteed. Regulaarselt peetakse valdkonnaministrite konverentse.

PRIORITEEDID
Valdkondadel, millega tegeleb Euroopa Nõukogu, on oma koht meie kõigi elus. Euroopa Nõukogu tegevuskava hõlmab laia, ühiskondlikult tähtsate küsimuste ringi.
• Inimõigused: Euroopa inimõiguste konventsiooniga sätestatud kaitseabinõude täiustamine, kohtutoimingute kiirendamine ja õiguste, eriti vähemusrahvuste õiguste nimekirja pikendamine.
• Meedia: sõnavabaduse edendamine ning vaba piiriülese teabe- ja ideedelevi tagamine.
• Sotsiaal- ja majandusküsimused: põhiliste sotsiaalsete õiguste määratlemine ja tagamine ning ühiskonna kõige kaitsetumate kihtide kaitse.
• Haridus: demokraatlike väärtuste õpetamine ja noorte inimeste ettevalmistamine eluks paljukeelses ja kultuuriderohkes Euroopas.
• Kultuur ja muinsuskaitse: Euroopa kultuurilise mitmekesisuse ja ühtsuse teadvustamine ning kultuuripärandi kaitse parendamine.
• Sport: põhimõtte "Sport kõigi jaoks" propageerimine ja selgete eetiliste normide kujundamine.
• Noorsooküsimused: noorte kaasamine üleeuroopalisse koostöösse Euroopa noorsookeskuste (EYC) ja Euroopa Noorsoofondi (EYF) vahendusel.
• Tervishoid: ühtse Euroopa tervishoiupoliitika väljaarendamine ja ühtsete tervishoiunõuete järgimine.
• Keskkond: rahvusvahelist koostööd nõudvate looduskeskkonna probleemidega tegelemine(loodusliku elukeskkonna kaitse, bioloogilise ja maastikualade mitmekesisuse strateegia) ning üldrahvalike kampaaniate korraldamine, nagu Euroopa looduskaitse aasta 1995.
• Kohalikud ja regionaalsed omavalitsused: kohaliku ja regionaalse omavalitsuse tugevdamine, kohaliku juhtimise eri tahkude analüüs, linnade ja regioonide piiriülese koostöö lihtsustamine ning regionaalse kultuurilise mitmekesisuse propageerimine.
• Õigusalane koostöö: siseriiklike õigusaktide ajakohastamine ja ühtlustamine demokraatia, inimõiguste ja õigusriigi põhimõtetest lähtuvalt.

NOORTE DEMOKRAATLIKE RIIKIDE KOOSTÖÖ ERISKEEMID
Euroopa Nõukogu algatatud koostöö- ja abiprogrammid on suunatud Kesk- ja Ida-Euroopa riikidele, et aidata neil korraldada demokraatlikke reforme ning kaasata neid Euroopa Nõukogu tegevusse. Programmid tuginevad soovitustele, ekspertide võrgule ja koostööstruktuuridele.

EUROOPA NÕUKOGU ASTUB VÄLJA SALLIMATUSE VASTU
Euroopa Nõukogu on koostanud tegevuskava võitluseks rassismi, ksenofoobia, antisemitismi ja sallimatuse vastu. See on mõeldud selleks, et noortest inimestest kujuneksid avatud, salliva ühiskonna toetajad ja eestvõitlejad. Tegevuskava elluviimiseks loodi Rassismi ja Sallimatuse Vastu Võitlemise Komisjon (ECRI).

EUROOPA SÜMBOLID
• Euroopa lipu võttis Euroopa Nõukogu kasutusele 1955. aastal.Selle sinisel tagapõhjal on 12 ringis asetsevat kuldset tähte. Tähtede arv on muutumatu, arv 12 sümboliseerib täiuslikkust. Sama lipu võttis 1986. aastal kasutusele Euroopa Ühendus (nüüd Euroopa Liit).
• Euroopa hümniks valis Euroopa Nõukogu 1972. aastal Beethoveni 9. sümfoonia finaali "Ood rõõmule" Herbert von Karajani seades.
• Euroopa päeva on tähistatud alates 1964. aasta 5. maist (Euroopa Nõukogu loomise aastapäev) Selle eesmärk on kaasata Euroopa kodanikke järjest enam Euroopa ühendamise protsessi.

EUROOPA NÕUKOGU (EN) JA EUROOPA LIIT (EL) - MILLES SEISNEB NENDE ERINEVUS
Kuigi Euroopa Nõukogul ja Euroopa Liidul on ühised sümbolid, on nad kaks täiesti iseseisvat institutsiooni.

Euroopa Nõukogu (Council of Europe) on 1949. aastal loodud rahvusvaheline poliitiline organisatsioon, millel on 47 liikmesriiki. Nõukogu peaeesmärk on demokraatia, inimõiguste ja õigusriigi põhimõtete edendamine Euroopas. Organisatsiooni peakorter asub Strasbourgis Prantsusmaal ning selle põhiorganid on Ministrite Komitee, Parlamentaarne Assamblee ning Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Kongress.

Euroopa Liidul (European Union) on 27 liikmesriiki ja tema eesmärk on edendada tasakaalustatud majandus- ja sotsiaalarengut majandusliku ja sotsiaalse sidususe ning majandus- ja rahaliidu kaudu, aga ka arendada oma rahvusvahelist identiteeti, toetudes ühtsele välis- ja kaitsepoliitikale. Euroopa Liidul on unikaalne õiguslik staatus, mis erineb tüüpilistest regionaalsetest või rahvusvahelistest organisatsioonidest. Selline staatus saavutati kompromissiga kahe lähenemistee, valitsustevahelise ja liitriikliku, vahel.

Ametlikud keeled
EN: kaks keelt (inglise ja prantsuse keel)
EL: 23 keelt(kõigi liikmesriikide keeled)

Liikmesriigid
EN: Albaania, Andorra, Armeenia, Aserbaidžaan, Austria, Belgia, Bosnia ja Hertsegoviina, Bulgaaria, Eesti, Gruusia, Hispaania, Holland, Horvaatia, Iirimaa, Island, Itaalia, Kreeka, Küpros, Leedu, Liechtenstein, Luksemburg, Läti, endine Jugoslaavia vabariik Makedoonia, Malta, Moldova, Monaco, Norra, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, San Marino, Serbia, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Šveits, Taani, Tšehhi Vabariik, Türgi, Ukraina, Ungari, Venemaa, Ühendkuningriik

EL: Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Taani, Tšehhi Vabariik, Ungari, Ühendkuningriik

Mis on mis

Euroopa Nõukogu (Council of Europe) - rahvusvaheline poliitiline organisatsioon.
Euroopa Liidu Nõukogu - ELi peamine otsuseid tegev organ, kuhu tulevad kokku koosoleku päevakorra temaatikale vastava valdkonna ministrid igast EL liikmeriigist.
Euroopa Ülemkogu (European Council) - ELi liikmesriikide valitsusjuhtide ja riigipeade ning Euroopa Komisjoni presidendi korraline kohtumine, kus määratletakse organisatsiooni üldised arengu- ja poliitilised suunad.

Ministrite Komitee (Committee of Ministers) - ENi kõrgeim otsuseid vastu võttev organ, mis koosneb liikmesriikide (47) välisministritest ja alalistest esindajatest;
Ministrite Nõukogu (Council of Ministers) - ELi kõrgeim otsuseid vastu võttev organ, mis koosneb liikmesriikide (27) ministritest.

Parlamentaarne Assamblee (Parliamentary Assembly) - ENi nõuandev organ, mille 318 täis- ja sama arv asendusliikmeid on valitud 47 liikmesriigi parlamentidest. Assamblee täiskogu tuleb kokku neli korda aastas.
Euroopa Parlament (European Parliament) - ELi demokraatlik foorum arutelude ja otsuste tegemise jaoks. Tema täita on järelevalvaja roll ja tal on oma osa seadusandlikus protsessis. Parlamendi 785 liiget valitakse otsestel üldvalimistel iga viie aasta tagant.

Euroopa Inimõiguste Komisjon (European Commission of Human Rights) - ENi Euroopa Inimõiguste Kohtu 1. novembrini 1998 tegutsenud eelmenetluse organ, mis andis saabunud kaebuste vastuvõetavusele esmase hinnangu.
Euroopa Komisjon (European Commission) - ELi organ, mis koosneb kolmekümnest liikmesriikide valitsustest sõltumatust liikmest. Komisjon teeb ettepanekuid ELi seaduste ja tegevuse väljatöötamisel ning kontrollib ja koordineerib nende täitmist.

Euroopa Inimõiguste Kohus (European Court of Human Rights) - ENi Strasbourgis asuv organ, mis loodi 1959. aastal Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga. Igaüks, kes tunneb, et tema konventsioonijärgseid õigusi või vabadusi on rikutud, võib pöörduda Euroopa Inimõiguste Kohtusse (üks kohtunik igast lepinguosalisest riigist), juhul kui ta ei ole kaitset leidnud oma riigi kohtutes.
Euroopa Kohus (Court of Justice) - ELi Luksemburgis asuv organ, mis koosneb 27 kohtunikust ja kaheksast peaadvokaadist. Tagab ELi lepete õige tõlgendamise ning rakendamise. Euroopa Kohtu otsuste täitmine on kohustuslik.

Dokumendid
EN: konventsioonid (conventions), Ministrite Komitee soovitused (recommendations) riikide valitsustele, resolutsioonid (resolutions) ja otsused (decisions) jm dokumendid
EL: määrused (regulations), direktiivid (directives), otsused (decisions) jm dokumendid
_________________________________
¹ Aprillist 2003 kuni juunini 2006 oli liikmesriik Serbia ja Montenegro (2003), seejärel kandusid liikmesriigi õigused üle Serbiale. Montenegro võeti EN liikmeks 2007. aasta kevadel.